Heaolu on elu kvaliteet. See on olulisim sõna subsiidiumide rakendamisel EL riikides ning tähtsaim avalik-õigusliku huviobjekt EL Komisjonile. Teiselt poolt seostub loomade heaolu eetikaga ja vastavate väärtusnormide loomisega.

Loomade heaolu valdkonnas loovad uusi õigusakte Austria, Norra, Lõuna-Korea ja mingil määral isegi Hiina. Loomade heaolu saab mõõta nii ressursside põhiselt (farmide tehnoloogia, töökorraldus ja söödad) kui ka loomade füsioloogiliste näitajate (tervis, käitumine ja emotsioonid) hindamise alusel.

Loomade heaolu on kompleksne avalik-õigusliku poliitika küsimus, sisaldades olulisi teaduslikke, eetilisi, majanduslikke ja poliitilisi aspekte.

Kuidas määratleda sea heaolu?

Siinkohal tuleb kirjutada looma viiest vabadusest (Brambelli raport, 1965):

• vabadus mitte kannatada nälga ja janu
• vabadus mitte taluda termilist või füüsilist ebamugavustunnet
• vabadus olla vaba haigustest ja vigastustest
• vabadus mitte tunda hirmu ega stressi
• vabadus väljendada liigile omast käitumist

Kui võrdleme tervet ja haiget karja, võib päevase juurdekasvu erinevus looma kohta olla rohkem kui 100 grammi. Jälgima ei peaks mitte ainult süsteemi ja tehnoloogia poolt tingitud põhjusi, vaid pigem peaksime silmas pidama looma võimet keskkonnaga kohaneda.

Vabadus mitte tunda stressi ja hirmu

Hüpotalaamuse ja neerupealiste koore talitlusest tingitud protsesside ahelreaktsiooni tulemusena vabanevad organismis stressihormoonid kortisool ja adrenaliin. Stressihormoonide kõrge tase vähendab söödakasutust, juurdekasvu ja proteiinide kehadepood ning suurendab vastuvõtlikkust haigustekitajatele.

Hirmu ja stressi põhjuseks võib olla halb sotsiaalne keskkond, pidamine ja loomade halb kohtlemine inimeste poolt. Vaba kortisooli taseme võrdlemine juurdekasvuga näitas, et loomasõbralike ja hoolsate talitajate sead kasvasid päevas 40 grammi enam, kui samades tingimustes halva või loomavaenuliku kohtlemise osaks saanud sead.

Nagu teada, tõstab ülemajutus stressihormoonide taset veres ja vähendab juurdekasvu. EL direktiiv kohaselt tuleb põranda pinda looma kohta arvestada järgmise valemi abil: A=0,030xW0.06 (W on looma kehakaal). Uurimistööd põrandapinna ja juurdekasvu vahelisest suhtest näitasid rohkem juurdekasvu, kui põrandapinda oli EL nõudest 10% enam.

Stressi põhjustavad sotsiaalse käitumise puudujäägid. Vähendada tuleks loomade sagedast ümbergrupeerimist; parim kui seda tehakse võõrutamisel vaid üks kord. Kuid selline töökorraldus eeldab väga hoolikat sulgude kasutamise planeerimist. Hea lahendus oleks kasutada nuumikute jaoks erineva suurusega aedikuid ning suuremaid aedu võõrikute ja kesikute tarbeks. Parim juurdekasv saadi, kui võõrutusgrupis oli 10 siga (katsegrupis 45 ja 90 siga). Pikas perspektiivis ei mõjutanud rühma suurused keskmist juurdekasvu.

Vabadus mitte kannatada nälga ja janu

Mittepiisav veekogus (voolukiirus minimaalselt üks liiter minutis), on otseses seoses söödakasutuse langemise ja juurdekasvu alanemisega.

Siga on laisk loom. Kui torustiku veesurve on madal, joob ta vähem ja seetõttu ka sööb vähem ning kasvab aeglasemalt. Võitlus sööda pärast põhjustab vähest söömust ja sigade ebaühtlane areng eakaaslaste rühmas suurendab veelgi kehakaalu erinevusest tingitud rühmasisest agressiooni.

Vabadus mitte kannatada termilist või füüsilist ebamugavust

Liiga külmas ruumis suureneb söödakulu ja liiga kuumas vähenevad söödakasutus ja juurdekasv.

Vabadus olla vaba haigustest ja vigastustest

Uurimistööd maohaavade esinemissageduse sõltuvusest põrandate tüübist ning allapanu kasutamisest näitavad, et enam maohaavandeid esineb pilupõrandaga nuumafarmides. Nahakahjustuste, liigesepõletike ja perikardiidi osas olulisi erinevusi polnud. Sügavallapanul loomade käitumine oli parem, sabasöömist, akuutse faasi protiine ja maohaavu esines vähem. Kuid samas on sügavallapanu puhul halvem hügieenitase, respiratoor-, mao-soolehaigusi ja sigade võõrutusjärgset kurnatussündroomi esines enam.

Vabadus väljendada liigile omast käitumist

Millised on sea käitumuslikud vajadused? Siga tunneb uudishimu uue ümbritseva keskkonna, objektide ja inimeste vastu. Mängimine viitab kõrgele heaolu tasemele. Ümbritseva keskkonna rikastamine uute asjadega ergutab uute seoste tekkimist ajus. Ümbruse mitmekesisus suurendab õpivõimet ja mälu. Positiivne kontakt inimese ja teiste sigadega vähendab hirmu.Kui keskkond pole piisavalt motiveeriv, avaldub agressioon, sead hakkavad kisklema, sabasid ja kõrvu närima. Pole veel lõplikult selge, mis sellise käitumise vallandab. Kas põhjuseks on söödaratsiooni tasakaalustamatus või eale mittevastav juurdekasv? Tegemist võib olla ka sigadega, kellel meeldib veri ja kes on teatud mõttes verejanulised. Mõned uuristööd on viidanud ka tõuspetsiifilisusele. Teadagi on siin oluline abi sabade lõikamisest, kuid nüüd on päevakorral, et EL võib selle keelustada, kuna avalik arvamus on sabade lõikamise vastu. Laudakeskkonna huvitavamaks muutmine kettide, mänguasjade, turba, põhu ja heinaga on kindlasti õige. EL direktiiv ütleb, et sigadel peab olema juurdepääs põhule või mõnele teisele materjalile, mis võimaldab rahuldada liigiomast käitumist.