Kursusevend Tiit Siiboja meenutab juhtumit dots. Mihkel Jalaka sünnitusabi praksist, kus nääpsuke Reet pandi lehma hoidma. Kui Reet lehmal ninast ja sarvest kinni haaras ning looma peaegu maha väänas, kommenteeris lugupeetud õppejõud: "Ärge vaadake selle tütarlapse nõrka keha...

Vestlesime Ekseko seafarmi loomaarsti Ülle Eltermaaga.

Paul Oherd ja Ilmar Surva on Estonias koos töötanud üle 20 aasta. Nendesse aastatesse on mahtunud sotsialistliku põllumajanduse õitseng, selle lagunemine ja taasiseseisvunud Eesti põllumajanduse vaevaline ülesehitamine. Nii headel kui halbadel aegadel vajavad loomad ravimist ja seda need kaks tublit meest ka teevad.

"Kui ma mõtlen Kalmerile, siis esmasena iseloomustaks teda kui üdini positiivset ja rõõmsameelset venda, kes alati pigistab esmapilgul pisikestena näivatest olukordadest maksimumi välja. Näiteks võib ta keset südaööd kümmelda väikese aiabasseini läppunud vees ja tunda seejuures ülimat rõõmu ja naudingut, justnagu pisikene poiss. Või saada keset volbriööd enesele täiesti juhuslikult ja ootamatult korporatsiooni "värvid peale" ja naerda ning tunda selle üle veel aastate tagantki siirast heameelt .... Need on vaid ühed pisikesed seigad, mis iseloomustavad Kalmeri tegelikku suurust."

Vinni vallaarst Merike võtab meid vastu oma kodus Rakvere külje all. Hoolitsetud ja väga maitsekalt kujundatud aeda ja maja vaadates jääb mulje, et perenaine on kindlasti kodune inimene, sest ka iga pisiasi on omal kohal ning räägib perenaise heast maitsest, hoolest ja armastusest. Tegelikult venivad Merikese tööpäevad mõnikord lausa 12-tunnisteks.

Lääne-Virumaal on palju tublisid loomaarste, kelle tegemistest on Dimela VetPosti vahendusel kuulda saanud ka kolleegid. Üks omanäolisem loomatohter tegutseb aga Väike-Maarja, Kuusalu ja Simuna kandis. Jutt on loomulikult Andres Morozovist, kes kogu oma 13-aastase praktika jooksul on sealkandis töötanud.

Dimela VetPost alustas loomaaarstide lugude kirjutamist kolm aastat tagasi. Toona oli esimeseks intervjueeritavaks Kose Loomakliiniku omanik ning Kose ja Kõue valla volitatud loomaarst Priit Koppel. Põhjus, miks taas Priitu usutlesime, on see, et sellest kevadest on ta Eesti Loomaarstide Ühingu (ELÜ) president.

Saaremaa tüdruk Laine tuli 1984. aastal Tartusse, et siin loomaarstiks õppida ja siis kodusaarele tagasi minna ning hakata loomi ravima. Tema soov on täitunud. Täna on ta Eesti ühe suurema seakasvatusfarmide grupi loomaarst, mis kuulub Valjala Söödatehasele.

Dimela käis Tiinal ja Hugol külas nende Roela lähedal Puka külas asuvas Vaino talus. Vana lagunenud majapidamise ostsid nad 1995. aastal ja sellest ajast alates on seal palju muutunud. Elumaja on korda tehtud ja kõrvale on kerkinud suur lambalaut koos küüniga

Esimene loomaarst Vellestete dünastiast, vanaonu Juhan, lõpetas Tartu Ülikooli 1945 aastal. Tema vennapoeg Rein Velleste asus ametisse 1961. Ja praegu tegutseb Kehtna-mail tubli loomaarst Raul Velleste. Lapsena tahtis Raul jahimeheks saada, aga isa ütles, et kui oled loomaaarst, saad ka jahil käia. Rauli poeg Reino lõpetab sel kevadel esimese klassi. Esialgu tahab tema ainult jahimeheks saada, aga eks hiljem paistab...

Kes on see pikk mees stestoniga, kes Tallinna külje all loomadega toimetab? Paljude jaoks on tegu vana tuttavaga. Kes siis Priit Koppelit ei tunne?!

Saaremaal prakitseeriv loomaarst Margus Birkenfeldt on tuttav paljudele seakasvatuses tegutsevatele kolleegidele.

Aleksei on Eesti loomaarstide hulgas mitmes mõttes erandlik nähtus. Veterinaariateaduskonna on ta lõpetanud Leningradis.

Kui Kuusalu juurest Tallinn-Narva maanteelt merepoole keerata ja kilomeeter kruusateed sõita, jõuab teeline välja valge farmikompleksi juurde.

Päris Eesti serva peal, kaunis väikses Haapsalus tegutseb edukalt üks vähestest allesjäänud vetapteekidest. 2005. aasta veebruaris sai täis kümme aastat ajast, mil Marika Malmetist sai selle omanik ja juhataja.