Uus täiendsööt mullikatele:

Fassisi® BoDia on väga tundlik antigeen-antikeha reaktsioonil põhinev immunoanalüüs vasikate nakkusliku diarröa tuvastamiseks. Testiga on võimalik kiiresti määrata nelja enim vasikate diarröad põhjustavat patogeeni:

• rotaviirused
• koronaviirused
• Escherichia Coli K 99
• Cryptosporidium parvum

Roojaproovist pipeteeritakse kõiki nelja testauku 3-4 tilka lahust. Testi hindamine toimub juba 5-10 minuti jooksul.

Fassisi® BoDia komplekti kuulub:
• 5 kasutajasõbralikku 4 testauguga kassetti koos 5 pipetiga
• 5 testtuubi koos lahjenduspuhvriga
• detailne kasutusjuhend

Fassisi® BoDiad toodab tuntud Hollandi laboritarvikute firma Heberex.

Täpsem info: Dimela AS; Emajõe 1a, Tartu, tel: 739 0690

Vasikas peab esimese 24 tunni jooksul saama 4-6 liitrit kvaliteetset ternespiima. Sellel ajal imendub vasika seedetrakti kaudu üle 50% lehmapiimas olevaid antikehi.

Kahe- kuni kolmepäevasena peab vasika seedesüsteem suutma vastu võtta täispiima või piimapulbrijooki. Noorele organismile on kõige parem stabiilse kvaliteedi ja koostisega piimajook, seepärast on igasugune kvaliteedi ja koostise kõikumised noore vasika organismile koormav.

Sprayfo pakub teie vasikatele parima koostisega pulbrit, milles on tagatud iga grammi vastavus pakendil olevale retseptile. Salasõnaks on Sprayfo loob erinevuse.

• STABIILNE KÕRGE KVALITEET. Iga partii tooraine ja lõpp-produkt läbib laboratoorse kontrolli.
• HEA LAHUSTUVUS
• MAITSEV
• PARIM OMASTATAVUS
• TAGAB VASIKATE OPTIMAALSE ARENGU JA JUURDEKASVU
• RASVASEEDE PEENSOOLES on efektiivne, kuna rasvaosakeste läbimõõt on ainult 2 mikronit ning see kergendab seedeprotsesse. Sprayfos on jälgitud ka rasvhapete parimat struktuuri. Valguseede algab libedikus. Rasvakuulike on kaetud ümbritseva valgukestaga, mis tagab rasvaseede ja imendumise peensooles.
• HAPETE SEGU tagab terve libediku, mis parandab valguseedet. Alates libediku pH-st 5,0 on võimalik libediku patogeenide kasv, mistõttu happelisem keskkond pärsib patogeenide kasvu.
• VILLI VITAL on asendamatu aminohape, mis on tähtis soole hatustiku arengu ja kasvu seisukohast. Hatustiku pind suureneb ja seega on ka tulevane toodanguvõime suurem, sest toitainete imendumine on efektiivsem. Samuti ergutab Villi Vital pankrease ensüümide tootmist ning on antibakteriaalse toimega.
• PREBIOOTIKUM soodustab jämesooles bifidobakterite arengut ja seeläbi paraneb ka mineraalide imendumine. Jämesoole pH alaneb ja seega on bakterite areng pärsitud.
• IMMUNO-ACTIVE kiirendab aktiivse immuunsuse väljakujunemist. Katsegrupi vasikatel esines poole vähem hingamisteede haigusi ja seedeprobleeme.

Kui teie firma on seadnud eesmärgiks tagada oma karja taastootmise ja teenida kopsakat sissetulekut ka mullikate müügist, on õige aeg üle vaadata vasikakasvatusega seonduvad tegevused.

Tähtsamaks suurtest investeeringutest ja headest noorkarja tootmiseks vajaminevatest sisenditest (söödad, söödalisandid, allapanu) tuleb pidada kvalifitseeritud ning motiveeritud meeskonda. Piimahindade ja tiinete mullikate nõudluse tõusu ning ka piimafoorumil kõlanu põhjal võib väita, et motivatsioonist piimatootmises puudu ei tohiks tulla. Seoses peagi algavate ettevalmistustega kvootide kaotamiseks 2015. aastal praeguste kvootide suurendamise ja/või trahvide vähendamise näol, jätkub Eestil lähitulevikus turgu nii piimale kui mullikatele.

Kvalifitseeritud töötajaid oleks meil vaja aga kohe ja sellega peame ise nii ruttu kui võimalik hakkama saama. Kindlasti aitaks sellele kaasa vasikakasvatuse põhitõdede üle kordamine kõikidele vasikatega tegelevatele töötajatele. Vajadusel võiksite allolevatest punktidest lühida meelespea lauta üles riputada.

Kas Teie vasikakasvatus järgib neid vanu tuntud tõdesid?

• Vasika sündimisele peaks inimenekaasa aitama nii vähe kui võimalik, sest see säästab nii vasika kui lehma tervist.
• Vasikas peaks sündima puhtasse keskkonda, mis tähendab, et sõnnik tuleb eemaldada ja alla panna piisavalt kuiva põhku.
• Vasika naba tuleb töödelda kohepeale sündi desinfitseeriva ainega (sünteetilise joodi preparaadid).
• Peale sündi tuleb vasikas paigutada kuivale asemele üksikboksi. Külmal ajal võiks vasikas soojenduslambi all ära kuivada. Vajadusel kasutada spetsiaalselt vasikatele mõeldud kehakatteid.
• Vasikale tuleb kohe pärast sündi joota nii palju kui võimalik (minimaalselt 2 l) ternespiima, mida ideaalsel juhul korratakse 5 tunni möödudes. Selle punkti täitmist ja efektiivsust parandaks külmkappi kogutud kvaliteetse ternespiima jootmine.
• Ostetud tiinete loomade järglased saavad parema immuunsuse oma lauda loomade ternespiimast.
• Kui võimalik, joota väikeseid vasikaid ka üksikboksis ööpäevas rohkem kui kaks korda. Väga oluline on see siis, kui vasikalauda temperatuur langeb alla +5° C.
• Võimalusel joota vasikaidlutiämbritest.
• Alates teisest elunädalast peaks vasikatel olema vabalt kättesaadav värske starter, vesi ja hein.
• Vasikatele ei tohi joota antibiootikumide jääke sisaldavat piima.
• Vasikatele joodetavat piima ei tohi veega lahjendada.
• Piimapulbri joogi kogus ja kontsentratsioon peab vastama looma energia ja proteiini vajadusele ning olema iga talitaja puhul ühesugune. Soovitav on üle kontrollida mõõdunõud ja topsid. Näiteks 1 l Sprayfo pulbrit kaalub 600g.
• Vasikale etteantava piimajoogi temperatuur peab olema 40° C.
• Vasikale korraga antava piima või pulbrijoogi kogus ei tohiks olla üle 3 l. Vajadusel märkida ämbritele 3 l piirjoon.
• Paaril päeval enne vasikate üleviimist üksikboksist suurde gruppi on soovitav vasikad harjutada nende söötadega, mida nad hakkavad sööma vasikalaudas või suures grupis.
• Kui mõni loom haigestub, tuleb kohe leida võimalus haiged loomad tervetest eraldada ja saastunud keskkond puhastada ning desinfitseerida. (desovahendid märgdesoks Virkon S ja kuivdesoks Stalosan F 50 g/m²).
• Kõik töötajad peavad haigest loomast vastutavale isikule kohe teatama. Haige looma ravi tuleb alustada võimalikult ruttu, sest muidu saastab ta keskkonda; ka ei ole tema ravimine hiljem enam nii efektiivne.
• Peale vasika boksist ära viimist tuleb boks kohe puhastada ja teostada selles korralik deso; võimalusel jätta tühi boks desoainega seisma.
• Soovituslik on vasikate lauta paigutada termomeeter, et kiiresti reageerida temperatuuri muutustele ja vasikate söödaratsiooni vastavalt vajadusele muuta.
• Lisaks suuremale söödavajadusele on külmal ajal väga oluline allapanuks korralik kihtallapanu (30 cm), mis aitab loomadel sooja ja energiat säilitada.
• Suurtes gruppides vältida üleasustamist ja liiga suure vanusevahega loomade ühte aeda paigutamist.

Kui kõikidest nendest pingutustest olenemata tekivad vasikatel ikkagi probleemid tervisega, tuleb koos kogu meeskonnaga üle vaadata võimalused, mis lisaks aitaksid olukorda parandada.

Võime mõelda sellistele võimalustele:

1. Tõsta vasikate passiivset immuunsust - pärast sündi manustada spetsiaalset immuunsust tõstvat VitaGlobin pastat või rakendada koos loomaarstiga tiinete loomade vaktsineerimisprogramm.

2. Vähendada keskkonnainfektsioonide survet - rakendada täiendavaid desinfitseerimisprogramme Stalosan F ja Virkon S abil.

3. Tõsta vasikate aktiivset immuunsust ja selle väljakujunemise võimet - vaadata koos loomaarstiga üle vasikate vitaminiseerimise (Basic-vitamiinide sari) ja vaktsineerimisprogrammide võimalused. Sööta vasikatele kvaliteetseid Sprayfo piimapulbreid ja Starter Talangi.

Kogu meeskonnal on kergem töötada, kui kõigile on tutvustatud firma eesmärke ja nende saavutamise abinõude väljatöötamisel on saanud osaleda kõik töölised. Kui kogu meeskonnale on kehtestada ühesugused reeglid, on kõik inimesed asendatavad ja probleeme ei teki ka põhitöötaja puudumise korral. 

Et oma tööd hinnata ja kontrollida, kas seatud eesmärgid on saavutatud, oleks soovitav vasikaid ja noorloomi pisteliselt rihmaga mõõta või kaaluda. Vasikad peaksid võõrutamise ajal ehk kahekuuselt kaaluma ca 65-80 kg ja olema võimelised ära sööma minimaalselt 1 kg kvaliteetset startersööta (näiteks Talangi). Hea pidamise ja söötmise korral suudame mullikad 14-15-kuuselt seemenduskaalu viia (380-400 kg).

Vasikas on nagu väike laps, kellele on kõige olulisemad magamine ja söömine. Meie ülesanne on vasikale seda südamest tuleva hoole ning heade pidamistingimuste ja söödaga võimaldada.

Kui te soovite, et teie meeskonnale need põhitõed üle korratakse ja loetletud punktide tagamaad näitlikult lahti seletatakse, pakub Dimela kokkulepitud tingimustel teie töötajatele ca 3-tunnist vasikakasvatuse koolitust.

Helen Link
Dimela müügiesindaja

Miks on vaja vasikale kvaliteetset startersööta?

Vasikas sünnib ühemaolise loomana. Vasika ratsioon peab sisaldama söödakomponente, mis soodustavad vatsa arengut ja vähem selliseid koostisosi, mida vasikas ei ole veel võimeline seedima. Seetõttu peab sööt olema loomale kergesti omastatav ja kvaliteetne. Vasikate sööt Talang on esimene omataolistest, mis vastab täielikult vasika füsioloogilistele söötmisvajadustele.
Kokkuvõttes olenevad nii looma vanus emaspoegimisel, piimatoodang kui tervis vasikaea söötmistingimustest.

Mis iseloomustab kvaliteetset startersööta?

20 erinevat koostisosa - annavad söödale hea maitse, mis tagavad vasikate suure söömuse ja eesmagude kiire väljaarenemise

Kõik koostisosad ühes graanulis - ideaalselt tasakaalustatud sööda igas suutäies

Kergesti lahustuvad süsivesikud - nende lagunemisel tekivad erinevad rasvhapped, mis stimuleerivad mitmekülgselt vatsa arengut

Erinevatest allikatest pärinev tärklis - ühtlasem rasvhapete tootmine

Kergesti seeduv kiud - vastu vatsa papille hõõrudes hoiavad kiud neid toonuses ning samas on kõrge toiteväärtusega

Mittemööduv proteiin - kuna vasikate vats on välja arenemata, ei ole starteri koostises mööduva proteiini allikaid

Asendamatud aminohapped puhtal kujul - sööt ei koorma liigselt vasika organismi ega ka keskkonda proteiini seedel tekkivate jääkproduktidega

Hapustajad - stimuleerivad vatsa limaskesta ning soolefunktsioone

Ei sisalda maitse parandajaid - parima isu tekitab sööt, mis sisaldab palju naturaalseid koostisosi oma loomuliku maitse ja lõhnaga

Sobib automaatsöötjatesse ja künast söötmiseks - saadaval 5 mm graanulitena.

Pildil oleva vasika eesmagude limaskest on välja arenemata, sest ta on söönud heina, piima ja madala kvaliteediga startersööta

See vasikas on söönud heina, piima ja Talangi ning ta eesmagude limaskest on hästi välja arenenud.

Talangiga söötmine

Talangiga söötmist alustatakse juba piimaperioodi alguses. Kaheksandaks elunädalaks peaks vasikas sööma umbes ühe kg Talangi päevas ja kaaluma ca 70 kg. Kolme kuu vanuselt peavad vasikad kaaluma üle 100 kg.

Pakend 30 kg

Info ja tellimine Dimela telefonil 739 0690

Laekverre paigaldatud amm võimaldab joota nii täispiima kui pulbrijooki. Farmi brigadir Ruth Kaasiku sõnul on kogu farmi personal Urbaniga väga rahul: "Vasikakasvatus oli siiani meie kõige nõrgem lüli, kuid nüüd on tulemused väga head. Ammjootjale üleminekul tõusis vasikate päevane kaaluiive 700 grammilt 900 grammile, nii et 3-kuused vasikad kaaluvad meil juba 110-120 kg. See loob head eeldused õnnestunud tiinestumiseks ja varajaseks esmaspoegimiseks. Loodame, et meil jääb nüüd mullikaid üle ka müügiks."

Teine tähelepanek on see, et piimapulbri kasutus on uue jootjaga palju ökonoomsem. Kui varem määras joogi kontsentratsiooni talitaja suva, siis amm võimaldab pulbrit väga täpselt doseerida. Laekveres kasutatakse vasikate jootmiseks ka kinnijäetavate lehmade kõrge rakuarvuga piima. Sedagi on nüüd lihtsam vasikatele anda, kuna automaatika hoiab joogi pidevalt õigel temperatuuril. Lisaks hoiab Urban kokku ka tööjõudu ning talitajat saab rakendada veel teistelgi töödel. Kulutused ravile on amme tulekuga samuti vähenenud. Vasikate väljanägemine on läikiv ja rõõmus.

Tehnilisi tõrkeid pole Urbanil esinenud ja esialgne hirm keerulise automaatika ees on kadunud. "See on väga lihtne ja loogiline aparaat, lisaks on kogu programm nüüd ka eestikeelne, nii et arusaamisega raskusi ei teki. Samuti tegi Vallo Seera meile väga põhjaliku koolituse ja alati võib talle helistada, kui mingi mure on" lisab Ruth.

Laekveres on leitud, et kõige õigem on vasikad amme juurde panna kolmenädalaselt. Praegu naudivad amme hoolitsust 50 vasikat kahes vanusegrupis.

Naabritest ei tahtnud kehvemad olla ka Muuga PM OÜ loomakasvatajad. Laekvere positiivse kogemuse põhjal otsustasid nad samuti Urban U40 amme kasuks. Kuna Muugal oli uus vasikalaut just valmimas, arvestati juba lauda ehitusel kuhu amm panna ning kuidas rajada vee ja elektriühendused. Muuga juhataja Rein Pärsi sõnul saab amme juures koha esialgu 30 ning hiljem veel 20 vasikat.

Mai algusest töötab liikuva nisaga väiksematele farmidele mõeldud Urban U20 Viljandimaal Sallasto OÜs. Sallasto loomakasvatusjuht Malle Ränkelotsustas samuti nii piima kui pulbrijooki pakkuda suutva Urbani kasuks.

Täpsemat infot Urban jootmis- ja söötmissüsteemide kohta saate küsida Vallo Seeralt telefonil 502 6659.

Paigaldatud amm joodab Laekvere vasikatele nii täispiima kui ka pulbrijooki. Vasikad paiknevad kahes rühmasulus. Ammjootja annab igale vasikale kaelas oleva respondri alusel tema päevase joogiportsu. Sama respondriga oleks neil vasikatel võimalik kasutada ka jõusöödaautomaati. Igapäevaselt saab amme arvutist vaadata päevas tarbitud joogi koguseid ja seda, mitu korda vasikas on jootmisboksi külastanud. Seadmele on võimalik lisada ravimite ja elektrolüütide manustamiseks nii pulbri kui vedelike dosaatoreid, millega on võimalik anda vasikatele lisaaineid nii individuaalselt kui ka grupiti.

Amm võimaldab koostada ratsioone nii tervele grupile kui igale vasikale eraldi. Esimestel päevadel, mil vasikas on amme toita, rakendub tema suhtes spetsiaalne kohanemisprogramm, mis aitab tal uue keskkonna ja söötmisega kohaneda. Ammel on olemas ka programm, mis aitab vasikaid piimast võõrutada. Piimajoogi ringvool välistab võimaluse, et vasikad saaksid külma jooki. Seadme ehituses on jälgitud printsiipi, et masin suudaks ennast korralikult pesta, mida ta teeb kaks korda päevas määratud kellaaegadel. Pesutsüklitest üks tehakse happelise, teine aluselise pesuainega. Kõiki Urbani ammjootureid kalibreeritakse kord kuus nii vee, piimapulbri, temperatuuri kui ka piima koguse suhtes, mis tagab seadme töö suure täpsuse. Amm suudab vedelikke mõõta 5 milliliitri täpsusega, mis on ammjootjate seas väga hea tulemus.

Kogu tõe Urbani söödaautomaatide kohta saate teada Dimelast.

Vallo Seera,
Dimela suurloomatoodete müügiesindaja

Väga oluliseks osaks vasikate pidamise juures tuleb lugeda nende jootmist piimaperioodil. On ju risk joota vasikat liiga lahja või liiga rammusa joogiga, samuti on oluline joogi temperatuur. Jootmisvigade vältimiseks ja noorloomade korraliku kasvu tagamiseks on loodud Urbani tehisammed. Tehisammed võimaldavad vasikaid joota vastavalt vajadustele. Nendega saab vasikatele anda nii täispiima, pulbrijooki kui ka erinevaid söödalisandeid, näiteks elektrolüüte või ravimilahuseid.

Urbani tehases toodetakse lisaks ammedele ka erinevaid tahke sööda automaate, millega on võimalik loomi toita vasikaeast kuni lüpsilehmani välja. Urbani ammede tarkvara on ühilduv söödaautomaatide tarkvaraga, seetõttu on neid võimalik kasutada ühtse tervikliku süsteemina.

Loomakasvatajate üha suurenev huvi söödaautomaatide vastu oli ka ajendiks, miks ma Urbani tehast Saksamaal külastasin. Wüstig on väike asula Breemeni külje all, kus asubki tehas, mis oma toodete kvaliteedi tõttu Dimelale huvi pakub. Mind võttis vastu Urbani tehase tehniline tugi ja juht Andre Efferment, kes tutvustas mulle kõiki tootmisetappe. Minu küsimustele oskas Andre alati anda asjatundliku seletuse. Tema sõnade kohaselt toodetakse kõik Urbani detailid Saksamaal. Heast töökindlusest andis märku ka see, et nägin farmis töötavat kunstamme U20, mis oli paigaldatud aastal 1994 ja millel oli selle aja jooksul vahetatud ainult kummidetaile. Mulle meeldis Urbani seadmete lihtne ja loogiline konstruktsioon, kasutatavate materjalide kõrge kvaliteet ja lihtne hooldatavus.

Andre lubaduste kohaselt peaks varsti olema saadaval ka söödaautomaadi eestikeelne programm, mis lihtsustab seadme kasutamist veelgi.

Urbani tehast külastades jõudsin veendumusele, et kui tootjal on tõsine huvi täpse, pikaajalise, võimalusterohke, lihtsa ja töökindla kunstamme soetamiseks, tuleks tal kindlasti tutvuda Urbani kunstammede perekonnaga. Lisainfot Urbani kohta küsige Dimelast.

Vallo Seera
Dimela müügiesindaja

Kõrgetoodangulistel lehmadel on sõrahaiguste esinemise sagedus 40-80%. Mortellaro ehk digitaalse dermatiidi esinemise sagedus on 10-40% loomadel.

Sõrahaiguste tagajärjeks on

1. Valu: söögiisu langus, väiksem söömus, kehakaalu langus, piimatoodangu langus.
2. Lonkamine: liikuvuse vähenemine, väiksem söömus, kehakaalu langus, sigivuse langus, piimatoodangu langus, pikem poegimisvahemik.
3. Innatunnuste vähenemine: sigivuse langus, pikem poegimisvahemik.
4. Veterinaarsete kulude suurenemine.
   

Sõltuvalt looma lonkamise astmest on arvestatud piimatoodangu vähenemine:
Hinne 2 - 2% vähem piima
Hinne 3 - 5% vähem piima,
Hinne 4 - 17% vähem piima,
Hinne 5 - 36% vähem piima.

Peamised sõrahaigused:

• Nakkuslikud haigused - interdigitaalne dermatiit,
  digitaalne dermatiit, interdigitaalne flegmoon.
• Laminiit - põhjustajaks ainevahetushäired
• Füüsilised kahjustused - sõra haavad
  

Keskmiselt on lonkava lehma poolt tekitatud majanduslik kahju saamata jäänud piima maksumuses 150 - 300 € aastas

APPI TULEB UUS Digit Gold SÕRAHOOLDUSSÜSTEEM!

• Valmistatud elastsest polüuretaanist
• Veekindel
• Ei mõjuta negatiivselt sõra verevarustust pealoleku aja jooksul
• Hoiab efektiivselt ära niiskuse ja mustuse sattumise ravipiirkonda
• Kiire paigaldus
• Eemaldamine võimalik ilma looma fikseerimata
• Saadaval 2 suurust

Info ja tellimine: 739 0690

Vaata videot kasutamisest:

SELEKT pump veistele (Soovitame kasutada koos E-Boostiga)

Lehma lõpptiinuse ajal on toitumuslikud vajadused loote kasvu tõttu suuremad ja lehma udar valmistub uueks laktatsiooniks. Samal ajal väheneb söödavõtt ca 20 %.

Kuivõrd lehm sööb vähem, siis piima tootmiseks vajalikku energiat napib ja  tulemuseks on negatiivne energia, proteiini ja kaltsiumi tasakaal. Viimane nimetatusr- kaltsium on hädavajalik lihaste kontraktsiooniks ja isegi vähene puudujääk võib häirida seedetrakti kontraktsioone, udara involutsiooni ja nisasfinktri sulgumist.

Mõnede toitainete mobiliseerimine võib toimuda kehareservidest, näiteks energia keharasva fermentatsioonist, proteiin lihaskoest ja kaltsium luudest. See protsess on normaalne, kuid kehamassi kaotuse tase ja kestus on kriitiline. Kui puuduse periood on liiga kaua liiga suur, võib kriis viia ketoosini ja taastumisvõimetuseni. Energia, proteiini või vitamiinide krooniline puudujääk teeb lehmad vastuvõtlikumaks mastiidile, metriidile ja teistele infektsioonidele.

Kuigi tasakaalustatud söötmine võib vähendada poegimishalvatuse ja ketoosi esinemist, ei toimi see siiski söömuse vähenemise korral. Lihtsalt öelduna: kui lehm ei söö, et saa ta vajalikke söödalisandeid ja teisi koostisosi ettenähtud koguses.

Ameerikas tehtud uurimused on tõestanud, et toitainete suukaudne manustamine poegimisel võib olla kasulik vere kaltsiumitaseme tõstmiseks, energia puudujäägi vähendamiseks, lehma rehüdreerimiseks ja vatsafermentatsiooni stimuleerimiseks kriitilisel poegimispäeval.

Pudelist lahuste jootmise riskiks on aspiratsioonipneumoonia ja manustatava aine limiteeritud kogus. Pastatoodete manustamine vähendab täielikult apiratsioonipneumoonia riski ja on lihtsam, kuid siingi on manustatava aine kogus piiratud.

Lehmadele suure koguse vee ( ja vajalike lisaainete) jootmiseks on valmistatud vatsa pumbasüsteemi "SELEKT".

Pumbasüsteemi vooliku saab sisestada söögitorru või vatsa ja üks inimene võib sisestada suuri koguseid toitainetega segatud vett ohutult ja kiirelt. Ühel inimesel kulub 19 liitri vee sisestamiseks vähem kui 2 minutit. Plastikvooliku ots on spetsiaalselt kujundatud selleks, et ära hoida vooliku trahheasse sattumist.

Veevajadus on poegimise järgselt tavalisest kahekordne. Vaja on taastada poegimisel kaotatud elektrolüüdid (rehüdratsioon) ja anda vatsale lisakaalu. Poegimisel põhjustab äkki tekkiv emakavedelike kaotus (kuni 50 kg) elektrolüütide tasakaalu häirumise. Enamgi, pärast vasika sündi võib kõhus järsku tekkiv tühi ruum lasta libedikul nihkuda vatsa alt lehma vasakule küljele. Juba 19 liitrit vett ainiti lisab vatsale kaalu 18-19 kg. See lisakaal vajutab vatsa alla ja ei lase libedikul selle alt läbi libiseda.

SELEKTI TOOTED:

SELEKT FRESH COW, 700 g
Spetsiaalne pulber vastpoeginud lehmadele, mis segatakse 19 liitri sooja (kehatemperatuuril) veega. See segu manustatakse lehmadele 6-12 tunni jooksul pärast poegimist. SELEKT FRESH COW on kasutusvalmis pulber, mis sisaldab kaltsiumi, magneesiumi, energiat ja olulisi aminohappeid, küllastamata rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. SELECT FRESH COW manustamine 19 liitri veega täidab poegimisjärgse toitainete vajaduse, andes laktatsioonile tugeva stardi. On tõestatud, et noorlehm, kellele on joodetud 19 liitrit oluliste elementidega vett, on andnud kuni 2,25 kg piima päevas rohkem võrreldes lehmadega, kes on saanud ainult vett. Enamgi, lisandiga vet saanud lehmadel on metriidi esinemise tase kontrollgrupi lehmadega võrreldes märgatavalt madalam.

SELEKT PHOSPHATE, 200 g
Mõnedes karjades võib probleemiks olla vere madal fosforisisaldus. Neil juhtudel on lehma lamamajäämise oht kõrgenenud. See seisund näeb välja nagu kliiniline poegimishalvatus, kuid lehm ei ole halvatud. Ta lihtsalt ei suuda püsti seista. Lamamajäämise vältimiseks võib SELEKT FRESH COW'le lisada SELEKT PHOSPHATE't.

SELEKT ANTACID, 400 g
Ülemäärase söödavõtuga lehmadel areneb vatsaatsidoosi äge vorm. See on raske seisund, mis nõuab kohest ravi suurte vedelikukogustega otse verre ja vatsa. SELEKT ANTACID (sisaldab naatriumbikarbonaati ja magneesiumoksiidi) on kiiresti töötav happesuse neutraliseerija, mis segatakse 19 liitri sooja veega.

SELEKT GLYCEROL PLUS, 1 kg
Negatiivse energiabilansiga lehmadele on olemas energiavedelik SELEKT GLYCEROL PLUS. Vedelik põhineb glütseroolil, mis on segatud oluliste aminohapetega, küllastamata rasvhapetega, vitamiinide ja mineraalainetega. SELEKT GLYCEROL PLUS segatakse 19 liitri sooja veega. Propüleenglükooli asemel on kasutatud glütserooli, kuna glütserioolil on veresuhkru kontsentratsioonile spetsiifilisem tugevdatud toime ja seda saab anda suurtes kogustes ilma mingisuguste kõrvatoimeteta.

SELEKT OFF FEED, 780 g
Kõrgetoodangulistel lehmadel on ülitähtis säilitada ühtlane söödavõtt. Mastiidi, metriidi, diarröa ja teiste infektsioonide tõttu võib lehmadel isu väheneda või hoopis kaduda. See häirib lehma ainevahetust. Järelikult on esmatähtis see, et lehm kiirkorras jälle sööma hakkaks. Haiguse esmane põhjus tuleb likvideerida ja tugiraviks on Pharmalett loonud spetsiaalse pulbri SELEKT OFF FEED, mis tuleb segada 19 liitri sooja veega.

SELEKT RESTORE, 400 g
Kliinilised seisundid, mis vähendavad joomist ja /või söödavõttu või kiirendavad veekadu seedesüsteemist või hingamisteedest, vähendavad plasma ekstratsellulaarseid vedelikke, mis võib põhjustada kudede läbitavuse isegi surmavat vähenemist. Kui rehüdratatsiooni vajadus diarröa, toksilise mastiidi või sooleummistusega veistel on lihtsalt arusaadav, siis on samavõrd tähtis ära tunda paljusid teisi dehüdratatsiooniga seotud kliinilisi seisundeid. Lehmadel, kes pole 48 tundi söönud, on plasma kogus vähenenud enam kui 20 %.  Dehüdratatsiooni tulemuseks on vatsa hüpertoonilisus ja vähenenud söödavõtt. Varane märkamine ja agressiivne ravi on tähtsad, et seisukord ei areneks ägedaks happe või elektrolüütide anomaaliaks.
Tugiraviks sobib spetsiaalselt koostatud elekrtolüütide pulber SELEKT RESTORE, mis tuleb segada 19 liitri sooja veega.

SELEKT FLUID CHARCOAL, 1 kg
Mõned patogeenid nagu E.coli toodavad veistel kõhulahtisust tekitavaid toksiine. Samuti võib kõhulahtisust tekitada ebakvaliteetne sööt või söödaelemendid. Neil juhtudel võib 1 liitri SELECT FLUID CHARCOALi segada 19 liitri sooja veega ja manustada haigele lehmale. Aktiivsüsi seob toksiinid.

SELEKT ANTIDOTE, 300 g
Veel võib kõhulahtisusega veiseid ravida SELEKT ANTIDOTEga samuti 19 liitri sooja veega segatult. SELEKT ANTIDOTE sisaldab kaltsiumkarbonaati ja tammekoort, millel on soole limaskestale kootav toime. Patogensete enterobakterite sidumiseks on lisatud mükopolüsahhariidi.

Loomulikult on sõraprobleemide vältimiseks väga oluline teostada regulaarselt ja tehniliselt õiget sõravärkimist, kuid ei tohi unustada värkimistevahelist perioodi, mil sõratervishoiu säilitamiseks ja võimaliku infektsiooni leviku tõkestamiseks on otstarbekas kasutada ennetavaid ja/või ravi toetavaid vahendeid.
Üks võimalik vahend on kauakestva toimega jaladesovahend Kling on Blue. See sisaldab järgiproovitud toimeaineid vasksulfaati ja tsinksulfaati, kuid teistest erinevalt on toimet tugevdamas orgaaniline hape ja toime kestvust pikendav kolloidne lisand kleepuva lahuse saamiseks. Kui seni kasutusel olnud jaladesovahendite toime kaob sõrgadelt pärast vannitamist paari päeva jooksul, siis Kling on Blue toime kestab kuni 2 nädalat!

Oluline on ka see, et Kling on Blue'l on digitaalse dermatiidi (Mortellaro) ja mitmetele teistele nakkuslikele jalaprobleemidele vastane toime.

Kuidas Kling on Blue'd kasutada?
Kalla 45 liitrit vett 200-liitrisesse anumasse, lisa 20 kg kott Kling on Blue'd ja sega kõrgsurvepesuriga (vähemalt 160 baari). Võid kasutada ka maalrite segamisvisplit. Lisa vett ja sega, kuni lahust on 200 liitrit. Vala saadud segu jalavanni.

Keskmine kulu on 200 liitrit lahust 100 lehmale 1 läbikäiguks.
Kui karjas on suured jalaprobleemid, on soovitatav teha seisundi paranemiseni 1 jalavann kord nädalas, seejärel 1 jalavann iga kahe nädala tagant. Kui võimalik, peske loomade jalgu enne jalavanni läbimist veega.
Lihtne!

VitaMin Fresh
Mineraalsööt kõrgetoodangulisetele lehmadele ning kiiresti kasvavatele noorloomadele. Kõrgetoodangulistele lehmadele on seoses suure toodangu ja poegimisest taastumisega oluline lisada ratsiooni spetsiaalselt nn. võtmetähtsusega hästi omastatavaid vitamiine ja mikroelemente. VitaMin Freshi on täiendavalt lisatud osa mikroelemente glütsiinkelaatidena (Co, Cu, Zn, Mn), et tagada nende parem omastatavus. Lisaks on VitaMin Freshis kõrgem vitamiinide, sh C-vitamiini tase, mis kiirendab emaka sünnitusjärgset taastumist ja tugevdab immuunsüsteemi.

VitaMin Hoof
Biotiini sisaldav mineraalsööt, mis on mõeldud kasutamiseks sõraprobleemidega karjades. Biotiin parandab lehma sõrgade tervist ja vähendab laminiidi ohtu. Hea sõrgade tervis soodustab loomade liikumist ja seda eriti vabapidamisega lautades. Rohke liikumine suurendab ka söömust ning tagab seeläbi ökonoomsema piimatootmise. On ka neid, kes väidavad, et biotiin suurendab piimatoodangut ka otseselt ainevahetust soodustades.
Biotiin ehk H-vitamiin toimib ensüümina, mis mõjutab süsinikuaatomite ülekandmehhanisme erinevate sidemete vahel ning on seetõttu organismile asendamatu. Kuna biotiinil on oma ülesanne propionaadi ja glükoosi ainevahetuses, siis põhjustab selle puudus piimatoodangu langust. Lisaks on biotiinil oluline roll naharakkude paljunemisel ning seetõttu on ta tähtis tegur sarvkoe moodustumisel sõrgades.

VitaMin AntiTox
Mineraalsööt toksilise sööda korral
Et leevendada hallitusseente poolt tekitatud toksiinide mõju loomasöödas, on soovitav kasutada toksiinidesidujat, mis on lisatud mineraalsööda hulka. Kuna toksiine esineb palju erinevaid liike, (mida määratakse kallite laboruuringutega), on mõistlik kasutada laiatoimelist toksiinidesidujat, mis mõjuks korraga erinevatele toksiinidele. Pole kasu odavast toksiinisidujast, kui tema sidumisvõime piirdub ainult 1-2 toksiiniga. Toksiinisiduja koostises on bentoniidid, kaoliin, naatrium- ja kaltsiumaluminosilikaadid, eeterlikud õlid, pärmiekstrakt ja naturaalsed lõhnained.

VitaMin Anion
Anioonseid soolasid sisaldav mineraalsööt poegimishalvatuse ja hüpokaltseemia probleemidega karjadele. Tihti ei ole võimalik kinnisloomadele valida madala kaaliumitasemega põhisöötasid ning sel juhul on ainukeseks lahenduseks poegimishalvatuse vältimiseks anioonsete soolade kasutamine.
Poegimishalvatuse vältimise kõige efektiivsem võte on ratsiooni katioonide-anioonide bilansi tasakaalustamine. Söötades olevad mineraalained ja ühendid on laetud iooniliselt kas positiivselt (katioonid) või negatiivselt (anioonid). Katioonid ja anioonid mõjutavad loomade hormonaalset talitlust. Poegimishalvatus ja hüpokaltseemia on seotud just kaltsiumi kättesaadavusega, mida reguleerib parathormoon, mis saab aktiivne olla ainult siis, kui anioonsed soolad on mõjutanud hormonaalkeskkonda happelisuse suunas. Anioonseid mineraalsöötasid tuleks loomadele hakata söötma 2-3 nädalat enne poegimist.

Seega on olnud ka väga soodne aasta teravilja hallitusele, mis ajas oma kombitsaid ümber viljapeade kohe, kui augustis suuremaks sajuks läks.

Et leevendada hallitussente poolt tekitatud toksiinide mõju loomasöödas, on soovitav kasutada toksiinidesidujat. Kuna toksiine esineb palju erinevaid liike, (mida määratakse kallite laboruuringutega), on mõistlik kasutada laiatoimelist toksiinidesidujat. Odavast toksiinisidujat pole kasu, kui tema sidumisvõime piirdub 1-2 toksiiniga.

Hallituskahtlusega söötade korral soovitame Teile MYCO PROTECT'i, mis on ainus laiatoimeline ja tunnustatud toksiinidesiduja Eestis.

MYCO PROTECT'i toime veistele:

• Suurendab sööda omastatavust
• Tõstab piimatoodangut ja kvaliteeti
• Stabiliseerib soolestiku mikrofloorat
• Tugevdab immuunsust
• Tõstab sigivust
• Vähem surnultsünde
• Hoiab ära diarröad

MYCO PROTECT'i toime sigadele:

• Maitsvam sööt ja parem söömus
• Vähendab rektaalse prolapsi esinemist
• Parem söödaväärindus
• Suuremad pesakonnad
• Vähem sigivusprobleeme
• Suurem võõrutuskaal
• Tugevdab immuunsust
• Hoiab ära diarröad

Koostis
Bentoniidid, kaoliin, naatrium- ja kaltsiumaluminosilikaadid, eeterlikud õlid, pärmiekstrakt, naturaalsed lõhnained

Kasutamine
Segada hoolikalt teise söödakomponentidega doosis 0,5…3 kg tonni sööda kohta.

Pakend 25 kg

Tänu erilisele koostisele omab Ketoline märkimisväärset toimet seedekulgla esimeses 2/3, omades glükoosiainevahetuses kiiretoimelist mõju looma energiabilansi positiivseks muutumisel. Ketoline on lihtne kasutada nii söödamikseris kui ka käsitsi individuaalselt jootes.

Ketoline erineb teistest vedel-energiasöötadest:

• Ketoline koosneb erinevatest ja õige suhtega energiakandjatest
• Muudab miksersööda segu väga maitsvaks
• Suurendab söömust
• Tõstab piimatoodangu geneetilise potentsiaali tasemele
• Tugevdab immuunsüsteemi

Koostis
Monopropüleenglükool, sorbitool, naatriumpropionaat, koobaltsulfaat, niatsiin (PP-vitamiin)

Kasutamine
Piimalehmad: ennetamiseks 150 ml päevas 5 päeva jooksul, taastumiseks 300 ml päevas 5 päeva jooksul.

Pakend 30 l

KETOLINE on juba kasutusel hästivarustatud farmides!

15 aastat on pikk aeg. Sama kaua on Dimela olnud turul mineraalsöötadega. Just parasjagu kaua, et julgeda luua päris oma mineraalisari VitaMin. Selle sarja printsiipide välja töötamisega oleme tegelenud kolm aastat. Dimela bränd VitaMin kindlustab veiste tervist läbi meie tütarettevõtete ka Lätis ja Leedus.

VitaMini toodetakse Rootsis. Miks?
 

Me usume Rootsi kogemust ja kvaliteeti

Rootsis on mineraalsöötasid valmistatud juba enam kui 50 aastat. Selle aja jooksul on kogunenud nii teadmised kui oskused parimatest valmistusviisidest. Dimela aga teab, millist mineraalsööta vajab Eesti piimakari. Koostöös Eesti ja Rootsi söötmisspetsialistidega valmisidki VitaMini retseptid, mis on loodud meie piimakarja vajadusi arvestades.
 

VitaMin - valmistatud valitud toorainest

Erinevalt mitmetest konkurentidest, ei tee me järeleandmisi VitaMini kvaliteedis. Kõrgetoodanguliste loomade ja intensiivse tootmise korral pole mõtet end petta kujutlusega, nagu oleks vähemate vitamiinide ja odavtooraineliste, loomale omastatmatute fosfaatidega võimalik hoida looma tervist. VitaMin on kõrge ja püsiva kvaliteediga mineraalsööt. VitaMin kindlustab Sinu karja tervise, tagab potentsiaalile vastava toodangu ja suurepärase sigivuse. 

VitaMini retseptid	VitaMin 1,0	VitaMin 2,5	VitaMin 5,4	VitaMin Mg 2,5
Ca g/kg	105	155	174	113
P g/kg	105	62	32	45
Ca/P	1	2,5	5,4	2,5
Mg g/kg	90	90	90	150
Na g/kg	75	75	75	75
Cu mg/kg	800	800	800	800
Co mg/kg	30	30	30	30
Mn mg/kg	3000	3000	3000	3000
Zn mg/kg	4500	4500	4500	4500
I mg/kg	180	180	180	180
Se mg/kg	35	35	35	35
A-vitamiin RÜ/kg	400 000	400 000	400 000	400 000
D-vitamiin RÜ/kg	100 000	100 000	100 000	100 000
E-vitamiin mg/kg	3000	3000	3000	3000

Sobib nii mikserisse kui käsitsi söötmiseks.

VitaMin on arenev sari

Esialgu pakume VitaMini sarjas nelja põhiretsepti, kuid peatselt on tulemas uudislikke teaduspõhiseid täiendusi nii mineraalsöötade kui teiste Vita-sarja kuuluvate tervisetoodete osas.
 

Täpsemat infot küsi meie müügiesindajatelt:
 Arne Tuhkur 739 0692
Valter Orro 739 0655
Vallo Seera 502 6659
Johannes Suits 739 0695
Tellimused 739 0690
 

Soovitame seejuures teemale läheneda ratsioonaalselt.

Mineraalsööda tonn maksab ca 14 000 krooni, enne 10 000 kr, segajõusööda tonn maksab 3700 kr varasema 3500 asemel.

Kumb sööt suurendab pärast hinnatõusu looma päevase ratsiooni kulusid rohkem, kas segajõusööt või mineraalsööt?

Kui me anname loomale päevas 150 g mineraalsööta, siis enne hinnatõusu maksis see 1,50 krooni, täna maksab sama kogus ca 2,10. Seega on mineraalsööt päevaratsioonis kallinenud 60 senti.

Kui me anname loomale 7 kg segajõusööta päevas, siis varasemate hindadega maksis see 24,50 krooni, täna maksab sama kogus umbes 25,90. Seega on segajõusöötsööt kallinenud päevaratsioonis 1,4 krooni.

Igatahes on lihtne aru saada, et suurema kulunormiga artikkel osutub tegelikult kulukamaks, vaatamata näiliselt märkamatule hinnatõusule.

Kuna mineraalsöötade retseptid on kallinenud tänu fosfori ja E-vitamiini maailmaturu hindade tõusule, on Eesti turule siginenud nö. "hinnasõbralikud" mineraalsöödad, kus on kokku hoitud just fosfori ja vitamiinide arvelt.

Ärgem tehkem järeleandmisi mineraalsööda kvaliteedis, sest see pole kokkuhoid!

Kasutades Effekti, hoiad sa kokku:

• Ravimikulud
• Tiinestamiskulud (väiksem seemenduste arv ja sperma kulu)
• Oluliselt väheneb poegimishalvatuste, päramiste peetuste ja emakapõletike risk
• Poegimisjärgne taastumine on kiirem
• Innatunnused on märgatavad
• Tõuseb looma üldine immuunkaitse ja väheneb udarapõletike oht

Tänu tema nii mitmekesiste ja kõrgetasemeliste kogemustele on ta suutnud oma ülima professionaalsuse, uute teadmiste ning diagnostiliste oskustega üllatada nii Dimela inimesi kui ka farmide loomakasvatajaid ning loomaarste.

Eestis said dr. Philippe Arzuli esimestena kuulda-näha Dimela Aastasümpoosioni külalised. Lisaks sellele on ta Eestis auditeerinud juba kahtteist farmi ja esitanud kirjalikud kokkuvõtted omapoolsete ettepanekutega. Dr. Arzuli farmiaudit põhineb hetkeolukorra analüüsil ning farmeri poolt püstitatud eesmärgi saavutamiseks vajalike soovituste andmisel.

Lisaks kasutab ta oma järelduste tegemiseks farmis varem teostatud laboruuringute tulemusi, jõudluskontrolli andmeid, söödaratsioone ning söötade analüüside tulemusi. Juhul, kui Philippe peab vajalikuks oma hüpoteese kinnitada uuringutega, mida Eesti laborid ja kiirtestid ei võimalda, pakub ta farmerile võimaluse teostada need analüüsid Inglismaa ja Prantsusmaa laborites. Näiteks on meie tootjad olnud huvitatud mikroelementide määramisest piimas ning vitamiinide taseme määramisest verest. Kui teiegi arvate, et dr. Arzul saab teie farmile kasulik olla, küsige selle kohta Dimelast täiendavat infot.

Septembris viibis Philippe Eestis juba kolmandat korda. Dimela VetPost küsis dr. Arzuli arvamust Eesti karjade olukorra kohta.

Kuidas hindad Eesti farmide üldist olukorda võrreldes teiste maadega, kus oled karja monitooringut teinud?

Farmide olukord Eestis on võrreldes Lääne-Euroopa riikidega väga erinev. Silmapaistvad on uued farmid ja suured investeeringud piimatootmisesse.

 Eestis on surve keskkonnale madalam, kuna asustatus on hõredam kui Lääne-Euroopas.

Eestis olen ma kohanud väga häid farmijuhatajaid, kes on valmis õppima ning soovivad parandada farmi olukorda, aga samas tundub, et paljud farmitöölised vajaksid paremat ettevalmistust.

Millised oleksid Sinu peamised soovitused Eesti tootjatele?

• Oluline on investeerimine heasse geneetilisse baasi, kuna piimatootmise kulud on madalamad heade lehmadega.
• Oluline on investeerimine töölistesse ? töölised peavad aru saama, mida nad teevad ning peavad olema huvitatud farmi tulemustest.
• Silo kvaliteedi tõstmine: õige koristusaeg ning konserveerimine.
• Suured odra kogused on ohtlikud vatsale, mais on parem.
• Korraldada parem üleminekusöötmine, et oleks vähem poegimisjärgseid haigusi ning kõrgem toodang. 
• Parandada grupeerimist ? tuleks vältida loomade korduvat ümbergrupeerimist laktatsiooni jooksul ning esmaspoegijad võiks olla teistest loomadest eraldi grupis.
• Loomade heaolu parandamine, eriti vabapidamislautades. 
• Noorloomade kasvatamise parandamine, et esmaspoegimise iga oleks 24-26 kuud.
• Miksersöötmise töö korraldamine ning täisseguratsioonide koostamise parandamine.

Lõpetuseks lisab Philippe, et Eesti visiidid on olnud tema jaoks väga head kogemused, kuna Eesti inimesed on väga sõbralikud ning ta tänab Dimelat sõbraliku vastuvõtu ning väga hea organisatoorse töö eest.

Helen Link,
Dimela suurloomatoodete müügiesindaja

• Mõlema toote toimeaineks on piimhappega hapestatud naatriumklorit, mis toimib kiiresti, 15 sekundi jooksul, on laia toimespektriga nii keskkondlike kui ka nakkuslike bakterite vastu, nagu E. coli, Klebsiella, Staph. aureus, Strep. agalactiae, Staph. spp, Stre.p spp, samuti toimib see mükoplasmadesse, viirustesse ja seentesse.
• Ecolabi tooted on nahasõbralikult, seega on nisanahk terve ning väheneb võimalus patogeenidele soodsa pinnase tekkimiseks.
• 4XLA on mõeldud nii eel- kui järeldesoks ning on väga tõhus nakkuslike ja keskkondlike tekitajate vastu.
• 4XLA moodustab vahu, mis soodustab ka nisade puhastamist. Siinkohal rõhutas prof. Vatelot´ lühikest toimeaega (kuni 15 sekundit!). Joodil ja kloorheksidiinil põhinevad desod vajavad tekitajate hävitamiseks 30-60 sekundit.
• Teaduslikult on tõestatud, et 4XLA annab 30% parema tulemuse võrreldes joodipõhise desoga (Cornelli ülikool 1998, 10-nädalane katse).

• UDDERGold Platinum on järeldeso vahend. See moodustab nisale õhku läbilaskva kile, mis sulgeb nisakanali ning seega muudab bakterite pääsu udarasse võimatuks.
• UDDERGold Platinum on soovitatav nii keskkondlike kui nakkuslike bakterite vastu.
• UDDERGold Platinumi eelised tulevad eriti esile farmides, kus loomad nakatuvad puhkeajal asemetel. UDDERGold moodustab nisale kile, mis toimib 12 tundi. Toimet ei vähenda ka sõnnik, kuna naatriumklorit lõhustab ainult patogeenidele spetsiifilisi ja eluks vajalikke sidemeid, mida tavalises orgaanilises saastes ei ole.
• Katses vähenes UDDERGold Platinumi kasutades uute mastiidi juhtudearv 57,8% võrreldes joodil põhinevate vahenditega (Vermonth ülikool 16 ja 18 kuu pikkused katsed)

• Kumbki toode ei jäta piima pidurdusaineid, kuna lagunevad süsinikdioksiidiks, soolaks, veeks ja orgaanilisteks hapeteks, mis on ka piima normaalses koostises.

4XLA ja UDDERGold Platinum on kasutusel juba ka mitmes Eesti farmis ja andnud väga häid tulemusi - vähendanud karjas esinevate kliiniliste mastiitide arvu rohkem kui 50% ning somaatiliste rakkude arv on langenud alla kriitilise 400 000 piiri.

Edu uue toote kasutamisel!

Katri Vään, DVM
Dimela suurloomatoodete müügiesindaja

Järjest suurenevate väljalüpside puhul on loomade taastiinestamine terav teema. See eeldab komplekssel täidetud tingimusi nagu kvaliteetne sööt, tasakaalustatud ratsioon koos mineraalaine- ja vitamiinilisanditega, lauda hügieen, pidamistingimused, farmikliima, töökultuur jne.

Sageli lisab olulise nüansi looma innaaktiivsusele ja tiinestuvusele just õige mineraalsööt, mille E-vitamiini, seleeni, vase jt komponentide tasakaalus koosmõju ja kõrge omastatavus aitavad esile kutsuda õigeaegset ja märgatavat inda.

Eelistades karjale sööta odavat mineraalsööta, on võimalik looma pealt kuni 200 krooni aastas "kokku hoida". See on hoomatav ja arvestatav summa. Kas me ka tegelikult kokku hoiame, on iseküsimus, sest odava mineraalsööda söötmise tagajärjel tehtavaid lisakulutusi sageli ei hoomata ega arvestata. Seega tuleks säästmisele läheneda ratsionaalselt ja analüütiliselt.

Tänasel hinnatõusude perioodil on mineraalsööda tootjatel suur kiusatus konkurentsis püsimiseks kasutada odavamat toorainet. Effekt seda ei tee, sest teab, et loomad vajavad kvaliteetseid ja omastatavaid mineraalaineid ning vitamiine olenemata majanduse tõusudest või langustest.

Need, kes investeerivad uuslüpsiperioodil lehma päevasesse ratsiooni kvaliteetse mineraalsööda näol paarkümmend senti rohkem, hoiavad hiljem ravi- ja spermakulude arvelt kokku sadu kroone ning saavad igal aastal lehmalt elujõulise vasika ja geneetiliselt määratud piimatoodangu maksimumi.

5 põhjust, miks lehmad Effekti ostaksid:

• Effektis kasutatakse kvaliteettoorainet ja kaitstud vitamiine
• Vähendab oluliselt poegimishalvatuse, päramiste peetuse ja emakapõletiku riski
• Emakas taastub pärast poegimist kiiremini
• Muudab innatunnused märgatavamateks
• Tõstab üldist immuunkaitset, väheneb udarapõletike ohtu ja somaatiliste rakkude arvu

Dimela aastasümpoosionil esines loomaarst Philippe Arzul Prantsusmaalt, kes tõestas taas, et mitmeid ainevahetushaigusi on võimalik otse farmis väga kiiresti diagnoosida ja õige söötmisega parandada. Loengus oli mitmeid asjalikke viiteid, mida tahaksime teiega jagada.

Kuigi tundub, et me oskame loomi sööta ja neilt loodetud koguses piima saada, on kolmandik farmeritest rahulolematud madala jõudluse, kõrge söödakulu ja pidevate karja terviseprobleemidega. Ratsioon on arvutis/paberil õigesti tasakaalustatud, kuid me jätame kasutamata info, mida pakub meile loomade, keskkonna ja söötade kontroll. Kontrollides loomade füsioloogilisi näitajaid, saame kontrollida ratsiooni tegelikku tasakaalu ja teha vajalikke muudatusi.

Selleks tuleb hinnata lehmade kehakonditsiooni, liikumist ja jalgu, vatsa tööd, hügieeni ning looma seisu asemel.

On saadaval väga lihtsad kiirtestid, mida loomakasvataja koostöös loomaarstiga saab rakendada oma farmi igapäevatöös, võimaldades operatiivselt kontrollida piimalehmade ratsioone ja vasikakasvatuse töökorraldust.

Azotest

Lihtne testriba, mille abil saab piimast kiiresti määrata karbamiidi taset. Normaalvahemik on 0,25-0,35 g/l. Kui karbamiidi on piimas rohkem kui 0,40 g/l, on vatsas liigselt lagundatavat lämmastikku või napib energiat.

Soovitus: Probleemi lahendamiseks lisa või tõsta ratsioonis energiasöötade kogust ja vähenda toorproteiini osa. Täna on ökonoomseim variant Keto-Energia. Juhul, kui karbamiidi näit piimas on väiksem kui 2,0 g/l, on vatsas puudus proteiinist. Sel juhul tõsta ratsioonis proteiinsöötade osakaalu.

Vere glükoositaseme ja ketokehade määramine mõne sekundiga

Kasutades lihtsat, diabeetikutele mõeldud elektroonilist testsüsteemi, saame 5-30 päeva tagasi poeginud lehmi testida ketoosi ja atsidoosi esinemise suhtes. Kui tervel lehmal on veres glükoosi 0,45?0,65 g/l, siis näidul alla 0,45 g/l on selge, et olete diagnoosinud energiapuuduse ja ketoosi esinemise. Juhul, kui glükoosi on üle 0,7 g/l, on tegu suhkru liia ja atsidoosiga.

Et kindlaks teha, kas tegu on subkliinilise või kliinilise ketoosiga, tuleb määrata ketokehad. Tervel lehmal on veres kuni 1,2 mmol/l ketokehasid. Kui neid on rohkem kui 1,4 mmmol/l, on tegu subkliinilise ketoosiga; rohkem kui 3 mmol/l näitab juba kliinilise ketoosi esinemist. Oluline on teada, et subkliiniline ketoos põhjustab kuni 160 laktatsioonipäevani lehmade tiinestumise vähenemist kuni kaks korda. Subkliiniline ketoos on farmeri jaoks eelkõige "majanduslik haigus", sest ketoosihaigelt lehmalt saadakse vähem piima ja piimavalku ning lehma kehakaal alaneb järsult.

Soovitus: Ketoosi vältimiseks ja energia tasakaalustamiseks on mõistlik kasutada Keto-Energiat enne poegimist kolme nädala jooksul kuni 250 g/päevas ja pärast poegimist nelja nädala jooksul 300 g/päevas. 2000 lehmaga katse Iraanis tõestas, et Keto-Energia söötmine tõi keskmise tiinestumise 13 päeva ettepoole, piima saadi lehma kohta 5,5 liitrit rohkem, tiinestuvus tõusis 10% ja praakimine vähenes 4%. Elektroonilist glükoosi ja ketoosi testrit ja testribasid küsi Dimelast!

Uriini pH määramine

Kasutades lihtsaid pabertestribasid pH määramisel, saame happe-aluse seisukorra tuvastamisega teada, kas makroelementide ja puhversöötade söötmine lehmale on tasakaalus. Sageli esineb olukordi, kus teoreetiliselt on kõik korras ? ratsioon on arvutis tasakaalus ja mineraalsööt vastab ratsioonile, kuid mingil põhjusel jäävad mõned mineraalsööda elemendid siiski omastamata. Normaalne lehma uriini pH on aluseline (8,25). Kui uriini pH on väiksem kui 7, on tegu atsidoosiga; kui suurem kui 8,5, siis alkaloosiga. Ainevahetusliku atsidoosi korral eritab lehma organism uriiniga rohkem kaltsiumi ja fosforit ning liiga vähe kaaliumit, naatriumit ja bikarbonaate.

Soovitus: Kasuta happe-aluse tasakaalu loomiseks puhversöötasid nagu Alca-Lac ja makroelementide puuduse vältimiseks õiges koguses hästi omastatavaid EFFEKT-sarja mineraalsöötasid.

Kas vasikas, kellest loodad saada tubli lüpsilehma, on õigel ajal ja piisava koguse kvaliteetse ternespiimaga joodetud?

Me kõik teame, et vasikad peavad saama kohe peale sündi täisväärtuslikku ternespiima. Tublimad farmerid mõõdavad ka kolostromeetriga ternespiima tihedust ja säilitavad paremat ternespiima sügavkülmikus. Vahel me ei ole kindlad, kas vasikaid on joodetud nõutud ajal kvaliteetse ternesega. Et seda teada saada, on olemas lihtne test IgG määramiseks verest 2-6-päevastel vasikatel. Kui IgG tase veres on vähem kui 10 g/l kohta, riskime vasikate haigestumise ja suremusega. On tõestatud, et vasikatel, kelle veres on IgG-d vähem kui 10 g/l, on suremus kuni 30% suurem.

Soovitus: Küsi Dimelastkolostromeetrit ja kasuta vasikate jootmisel vaid kõrge kvaliteediga ternespiima. Korralda farmis töö nii, et iga vasikas saaks kohe pärast poegimist oma ternese. Juhul, kui oled hiljaks jäänud, kasuta täiendavate antikehade manustamiseks VitaGlobin pastat! Ka IgG määramise testid nii verest kui kolostrumist on saadaval Dimelas. Kui vasikas on saanud õigel ajal ja õiges koguses ternespiima, jätka vasika jootmist viiendal elupäeval Sprayfo Bluepiimajoogiga. Saad endale hea lehma!

Arne Tuhkur,
Dimela suurloomatoodete müügiesindaja

Kas Sa tead, et EFFEKT on teadaolevalt ainus mineraalne söödalisand Eestis, mille mõju looma organismile on teaduslikult uuritud? Mõju karja tervisele, tiinestumisele ja toodangule uuritakse Rootsis Vikenis 200-pealises katsefarmis. Samas viiakse neljakambrilises tehismaos läbi uuringud enamiku Lantmänneni sortimenti kuuluvate toodetega.

Uuringute käigus on tõestatud, et:

• EFFEKT on parima omastatavusega mineraalsööt.Tehismao katse näitas, et fosfori omastatavus EFFEKTist on 85% ja magneesiumil 89%. Nii kõrge omastatavus saavutatakse tänu asjaolule, et EFFEKTis kasutatakse ainult kõrgeima kvaliteediga toorainet.
• Tänu kõrgele omastatavusele väheneb oluliselt mineraalide sattumine keskkonda. Seda kinnitab EFFEKTile antud Keskkonna ISO 14001 sertifikaat, mis märgistab ainult kõrgeima keskkonnaohutusega tooteid.
• EFFEKT on homogeenseima koostisega mineraalsööt. See tähendab, et iga peotäis EFFEKTi ükskõik millisest kuhja osast sisaldab mineraale retseptis lubatud vahekorras.
• Praktika vajadusest lähtudes ning teaduse viimast sõna kasutades toimub Lantmännenis järjepidev kvaliteedi-ja teadusalane töö ISO 9001. Seepärast on ka EFFEKT järjepidevalt parim mineraalsööt.

Mineraalsööda puhul pane tähele:

• Ära osta kinnislehma mineraalsööta, milles on fosforit alla 10%, kuigi selle kilo hind tundub väga soodne. Tegelikult maksad suurema lisamismäära tõttu kokkuvõttes rohkem; lisaks on kõrgem risk "lamava lehma" sündroomi tekkeks (fosforipuudus). Kui mineraalsööda valikul vaatad eelkõige hinda, siis ole tähelepanelik ja süvene, millist retsepti sulle müüakse. Mõtle karja tervisele.
• Kui eelistad kolm krooni odavamat mineraalsööta, on sinu "kokkuhoid" lehma kohta aastas kuni 150 krooni s.o. 30 kg piima väärtus. Tegelikult võivad suurenevad ravikulud ja realiseerimata piim ületada "säästetud" 150 krooni mitmekümne kordselt. Hea lüpsilehm annab aastas toodangut 35 000 - 50 000 krooni eest ja lisaks ka tugeva ning elujõulise vasika.
• Kui ostad pärmiga mineraalsööta, uuri järele, kui suur on antud pärmikultuuri võime moodustada kolooniaid (EFFEKTis kasutatakse kõrge kontsentratsiooniga pärmikultuuri 15x10⁹ CFU/g). Mida suurem see number on, seda efektiivsemalt toetab pärm vatsas kiu seedet, tõstes söömust ja seeläbi ka toodangut. Odavam pärmiga mineraal tähendab tegelikult, et mineraalsööta on lisatud lahjendatud pärmikultuur, mis osutub toodangu seisukohalt kasutuks kulutuseks. Kindlasti ei tohi ka pärmi söötmisega liiale minna.
• Ebakvaliteetne mineraal on toodangu seisukohalt limiteeriv faktor. Kuigi looma geneetiline potentsiaal lubaks lüpsta rohkem, saab lisaks madalamale immuuntasemele määravaks kvaliteetvitamiinide olemasolu ja mikro- ja makroelementide omastatavus.
• Kui sulle müüakse seleenirikast mineraali, siis maksimaalse koguse seleeni leiad sa ka praegu teistest parematest mineraalsööda retseptidest, sh EFFEKTist. Siiski peab olema ettevaatlik retseptidega, milles seleeni on rohkem kui 50 mg/kg (seleenimürgistuse oht!).
• Biotiini lisandigamineraalsööta ostes jälgi selle sisaldust. EFFEKTis on biotiini vähemalt kolm korda rohkem kui konkureerivates mineraalsöötades. Biotiiniga EFFEKT on andnud Eestis väga häid tulemusi lehmade jalgade ja sõrgade tervise parandamisel.

Safesili kõik Eesti katsed on olnud väga edukad:
• Tagab 2. ja 3. niite silo kõrge energiaväärtuse, mida bioloogiliste kindlustuslisanditega pole võimalik saavutada.
• Võimalik edukalt sileerida ka raskesti sileeruvaid liblikõielisterikkaid ädalaid.
• Safesiliga valmistatud silo ei lähe kuumaks, kuna see pärsib termofiilsete bakterite arengut.
• Hävitab võihappebakterid, seened ja kaitseb hallituse eest.
• Safesiliga valmistatud silo on tänu pH-taseme kiirele langusele riknemiskindel.
• Ei kahjusta masinaid korrosiooniga, pole happeline.
• Safesil ei põhjusta kokkupuutel inimesega tervisehäireid, ei ärrita nahka, limaskesti ega hingamisteid.

Ainulaadne, patenteeritud, looduslik ja loomasõbralik koostis:
Kaaliumsorbaat, mida on looduslikult paljudes puuviljades ja marjades (nt pihlakas), naatriumbensoaat, mis esineb samuti paljudes puuviljades ja marjades (nt pohlades ja õuntes) ja naatriumnitrit, mis gaasistub ja aitab tõhusalt võihappebakterite vastu.

Soovitatav doseerimine:
Kergesti sileeritavale materjalile, mille kuivainesisaldus on 35...50%, doseerida 3 liitrit Safesili tonni haljasmassi kohta. Kuivainesisaldusega alla 35% doseerida 3,5 liitrit.

Safesili kasutades saate parandada nii oma silo söödaväärtust kui ka selle hügieenilist kvaliteeti. Terved loomad, kes suudavad rohkem süüa ja tunnevad ennast hästi, annavad ka rohkem piima!! 

Lisainfot küsige Valter Orrolt (739 0655) või Vallo Seeralt (502 6659).

Tootetutvustus (.pdf)

ProteoPass (lühend sõnadest "proteiin" ja "bypass" ehk mööduv) on uudne patenteeritud toode, mis kaitseb proteiini vatsas lõpliku lagunemise eest ja hoiab ära kahjuliku ammoniaagi tekke. See vähendab koormust looma maksale ning kaitseb emakakeskkonda happeliseks muutumise eest.

ProteoPassi mõju lüpsilehmale:
• Tõstab piimatoodangut ja piimavalku
• Suurendab mööduva proteiini hulka kuni 25%
• Neutraliseerib ammoniaagi negatiivset mõju maksale
• Minimeerib embrüonaalseid surmasid varajases tiinuses
• Säilitab või taastab normaalset kehakonditsiooni
• Parandab seeduvust ja rooja konsistentsi
• Tõstab söögiisu ja söömust

Koostis: Naatriumbikarbonaat, naatriumsulfaat, väävlikompleks, tsink, mangaan, koobalt ja patendeeritud beeta-bypass orgaanika kompleks.

Doseerimine: Lüpsvatele lehmadele alates poegimisest kuni 200. laktatsioonipäevani 50 g päevas.

Pakend: 25 kg

Energiasöötade lisamisega ei väldi me ainult ketoosi, vaid nii on võimalik tõsta sööda kuivaine energiasisaldust ja seda eriti kehvema põhisööda puhul. Samuti võimaldab energiasööt hoida kauem kõrgemat toodangut ja täita geneetiliselt määratud toodangupotentsiaali.

Alljärgnevalt on valik Dimelas pakutavaid energiasöötasid, mille hulgast valikut teha aitab ka tabel.

Akofeed Gigant on vatsas lahustumatu 99% taimne rasv (palmirasv), mis koosneb taimsetest küllastunud rasvhapetest, mida iseloomustab vabade rasvhapete, eriti palmitiinhappe suur kogus. Akofeed Gigant on valge ja meeldiva lõhnaga, selle tootmisel ei kasutata keemilisi lahusteid ja seda võib kasutada ka ökoloogilise ja mahesöötmisprogrammi raames.
Soovitatakse sööta kuni 2% kogu söödaratsioonist või kuni 500g lehma kohta päevas.
Tootja: Aarhus Karlshamn Sweden AB, Rootsi

Akofeed Kalkfett
Koostis: Palmiõli 85%, kaltsiumhüdroksiid 15%.
Soovitatakse sööta kuni 2% kogu söödaratsioonist või kuni 500g lehma kohta päevas.
Tootja: Aarhus Karlshamn Sweden AB, Rootsi

Protect® Strong
Veresuhkru taset tõstev veiste täiendsööt.
Koostises on teraviljatooted ja nende kõrvalsaadused, rohujahu, propüleenglükool, suhkrutööstuse produktid ja kõrvalsaadused, vitamiinid. Protect Strongi on näidustatud kõigile piimalehmadele, eriti esmakordselt poegivatele mullikatele, kõrge toodanguga loomadele või lehmadele, kellel eelmisel laktatsioonil esines isutus või atsetoneemia. Protect Strongi antakse 2 nädalat enne poegimist ja 8-10 nädalat pärast poegimist 1 kg päevas jaotatuna kahele söötmiskorrale.
Tootja: Lantmännen AB, Rootsi

Vegelin Energia
Vegelinil on kõrge energiasisaldus, mis võimaldab oluliselt vähendada laktatsiooniperioodi alguse energiadefitsiiti. Vegelin tasakaalustab rasvhapped tänu kasulike rasvhapete rikka linaseemneõli sisaldusele. Parandab ka sigivust andes märgatavama indlemise ja parem ettevalmistus seemenduseks.
Koostis: destilleeritud, hüdrogeenitud ja pulveriseeritud taimsed rasvad, pressitud linaseemned, kergesti seeditav valk.
Piimalehmadele 300-800 g/päevas laktatsiooni esimesel poolel.
Tootja: Vitalac, Prantsusmaa

Keto-Energia on tugevate glükogeensete ainete preemiks, mis tõstab vere glükoositaset ja pikendab kõrglaktatsiooni. Keto-Energiat kasutatakse ketoosi ärahoidmiseks 2 nädalat enne poegimist ja 4 nädalat pärast poegimist ning ka sigivusprobleemide ärahoidmiseks.
Koostis: monopropüleenglükool, glütserool, kaltsiumpropionaat, niatsiin, koobalt, kolloidne ränioksiid. Piimalehmadele 300 g/päevas
Tootja: Vitalac, Prantsusmaa

Energiasöötade võrdlustabel

Selle aasta kevadel täitus Tõnu Rahulal kakskümmend aastat Raikküla juhtimisest, sest Raikküla kolhoosi esimees sai temast juba 1990. aastal. Kui 1992. moodustati Raikküla Tulundusühistu, jätkas Tõnu ka selle juhatajana tööd. Aastate jooksul on Raikküla Farmiga liidetud ka Valgu ja Järvakandi loomad ja maad.

Tänaseks on Raikküla Farmis kasvamas 950 lüpsilehma ja 745 noorlooma. Teravilja kasvatatakse 1000 hektaril, 2400 hektarit annavad karjale vajamineva sööda. Suviti töötab firmas viiskümmend inimest, talvel saadakse neljakümnekesi hakkama. 2009 aasta keskmine piimatoodang oli 8362 kg. Põhilise sissetuleku annab piimatootmine, kuid Raikkülas on vahelduva eduga ka sigu kasvatatud. Sel aastal rekonstrueeriti 35 miljonit krooni maksma läinud vana sigala, kus on ruumi 7500 kärssninale.

Edukas farmi juhtimine ei eelda põllumajandusliku kõrgharidust (Tõnu on lõpetanud TTÜ insenerina), vaid häid juhiomadusi ja oskust valida oma meeskonda tippspetsialiste. "Kaastöötajad on mind aidanud ja õpetanud," ütleb Tõnu. Teine edu toonud omadus on julgus usaldada noori spetsialiste. "Mul on alati noored ümber. Kodus on mul kolm last ja kuus lapselast ja ka töötajate hulgas on palju noori. Olen neile andnud vabaduse tegutseda ja ka vigu teha. Kui inimene tegutseb südame järgi, on ta kõige viljakam," leiab peremees. "Ettevõtet tuleb juhtida kogu kehaga, ei saa nii, et ainult mõistus või süda töötab." Tõnule on vastuvõetamatu hoiak, et asjad jäetakse tegemata sellepärast, et kardetakse eksida ja ei taheta võtta riske.

Heaks näiteks Tõnu juhitarkusest on see, et ta võttis 2008. aastal loomakasvatusjuhina tööle agronoomiharidusega Urmet Kaldeni, kes on võrdselt tugev nii teoorias kui praktikas. Urmetil on juhtimiskogemust alates 2001. aastast, mil ta asus tööle Vahenurme agronoomi ja juhatuse liikmena. Vahepeal jõudis ta ka Soomest vajalikke teadmisi koguda. "Vaeva peab nägema, muidu pole sa õige mees," ütleb Urmet. Tõnu kommenteerib, et Urmet teab asju "algusest peale". Ta tunneb kõiki töötsükleid ja on võimeline igas valdkonnas ka tööd tegema.

Urmet omakorda iseloomustab Tõnu hoiakuid: "Tõnu laseb katsetada, sellepärast ka noored siia tahavad tulla. Noortel on uusi ideid ja mõtteid, nemad peavad ala edasi viima."

Sama lugu on ka lüpsjate valikul: "Lüpsjaks ei tulda, vaid saadakse," teab Tõnu. "Õige lüpsja tunneb ära sellest, kas ta vaatab lehma eest või tagantpoolt. Lüpsja töö on väga spetsiifiline ja nõuab täpsust. Seepärast on õigete inimeste leidmine väga oluline."

Majanduslangusest rääkides ütleb peremees, et mööduv kriis polnud nii hull kui läinud sajandivahetuse oma: " Siis oli vahel olukord, et tekkis mõte, et müüme lehmad ära, siis saab inimestele palka maksta. Kuigi ka sel korral tuli palku 25% vähendada, ei olnud sellist lootusetut tunnet. Õnneks on meil tugev kaader, kes asjasse mõistvalt suhtus."

Investeeringutest rääkides on Raikkülas peale sigala plaanis renoveerida ka kaks noorkarjalauta - üks Valgul, teine Allikal, kuhu kokku mahub elama ligi 700 noorveist. Ka masinapark vajab pidevat täiendust, kuigi olulisemad põllutöömasinad on olemas. "Ega endal ei peagi kõik masinad olemas olema. Tipptehnoloogia on kallis, nii et seda on mõistlikum teenusena sisse osta. Näiteks teravilja sileerimist tasub kindlasti teenustööna lasta teha."

Ka loomaarstiteenust ostab Raikküla Farmer sisse. Allan Mõttus on juba aastaid seisnud hea farmi loomade eest. Hetkel on aktuaalne teema laboris mastiiditekitajate määramine, et tagada võimalikult efektiivne ravi.

Dimela on Raikküla Farmiga seotud nii oma kvaliteetsete kaupade kui ka farmiauditi süsteemi Peremehe Pilk kaudu. Juba eelmisel 2009. aastal viisime seal läbi Sigivusauditi ja 2010. aastal Udaratervise auditi. Rõõm on tõdeda, et meie nõuannetega on arvestatud ja mõlema valdkonna näitajad on tänu sellele paranenud.

Soovime Raikküla reipale ja nooruslikule kollektiivile jätkuvat töölusti!

Arvud ja faktid
Põhilise Surju sissetuleku moodustab piimatootmine, mis annab ca 85 protsenti tuludest, väiksem osa tuleb metsa, vilja ja liha müügist. "Tegelikult oleks õigem riske hajutada," leiab Isand. Firma harib 1360 hektarit maad ja 1200 sarvloomast on lüpsikarja ca 550. Keskmine piimatoodang oli 2009. aastal 7500 kg. "Ei ole mõtet punnitada toodangut eriti üle 8000 kg, sest sellega kaasnevate lisakulutustega muutub piima omahind liialt kõrgeks. Kuna kõrgetoodangulistel lehmadel muutub immuunsüsteem nõrgemaks, tuleb neid rohkem turgutada," räägib juhataja. Surju PM on ka valla suurim tööandja, pakkudes elatist 42 inimesele.

Just enne masuaja algust 2008. aasta sügisel, kui pangad laenudega ettevaatlikuks muutusid ja ka piimahind langema hakkas, valmis Surjus uus külmalaut 550-loomale. Vana ja uus laudakompleks on oskuslikult ühendatud ja see võimaldab Surjus kogu karja ühes koos hoida. "See vähendab oluliselt transpordikulusid ja ka tööd on lihtsam organiseerida. Samas on muidugi teatud risk, et taudi puhkemise korral on kogu kari ohus," ütleb firmajuht.

Märke surutisest Surjus ei paista - ümbrus on hästi hooldatud, lauda kõrvale on valmimas uus silohoidla. Samuti liiguvad mõtted selles suunas, et ühest vanemast farmihoonest teha tipplehmade tarbeks kahe lüpsirobotiga eraldi laudaosa. "Praegu on kõrgetoodanguliste loomade asemed hommikuks piimased ja see soodustab udarahaiguste levimist. Oleme kaalunud, et neid gruppe tuleb enne uue lauda valmimist kolm korda lüpsma hakata," räägib Imbi.

Stabiilsus on piimatootmises kõige tähtsam
Kui majandusolud 2008. sügisel raskemaks muutusid, võeti kohe vastuabinõud tarvitusele. "Et raskemaks läheb, oli täiesti etteaimatav," räägib Hannes. "Analüüsisime läbi kõik kulutused ja tegime kõvasti kärpeid. Ka kõigi firma töötajate palku tuli 20 protsenti vähendada, kuid nad said vajadusest aru ega protestinud. Ainus ala, mis kärbete alla ei kuulunud, oli loomade sööt ja söödalisandid, et tagada paremate aegade saabumisel jätkuvalt stabiilset tootmist. Rasked ajad on mööduvad, kuid me tahame ka pärast seda korraliku karjaga edasi minna."
Suurt tähelepanu pööratakse vasikakasvatusele: " Kui vasika söötmine ja seeläbi ka tema immuunsüsteem on paigas, kasvab temast tubli piimalehm. Meil on ka vasikatalitajaga väga vedanud. Juba aastaid hoolitseb nende eest Aili Hansen," räägib juhataja. Ja tõsi - nii puhast vasikalauta ja läikivaid vasikaid näeb harva.

Et Surjus on aretusega asjad korras, näitab seegi, et aastaid on edukalt esinetud igakevadisel Luige Vissinäitusel. "Kui meie 500-pealise karja loom tuleb 7. kohale, siis on see päris hea tulemus," leiab juhataja. Näitusele valitakse loomad välja koos aretusühistu konsulendi ja selektsionäär Linda Kartauga, kes on seda tööd teinud juba ligemale 40 aastat. Üldse tehakse aretusühistuga tihedat koostööd, meie külaskäigu päevalgi oli Margus Keavas koosolekul.

Tülitsemisele aega ja energiat ei kuluta
Igapäevaselt toimetavad laudas Imbi ja Margus, kes on moodustanud väga hea meeskonna. Mõlemad kiidavad kogu personali head tööd: "Meil on tõesti väga abivalmid ja töökad inimesed. Kunagi ei ole nii, et töö jääb kellegi haiguse või puhkuse tõttu tegemata, üksteist asendatakse hea meelega. Kaadri voolavus on meil praktiliselt null." Seda, et töötajaid oleks raske leida, farmijuhid ei kurda. Kuna töötingimused ja suhted on head, ei pea töötajaid tikutulega otsima. Ligi kuus aastat tagasi laekus lüpsja kohale 11 avaldust. Tööle võeti noor Andrus Leinus. Kuigi algul oli tema grupp üks kehvematest, siis aastaga oli see grupp üks tugevamaid.
Nagu igas hästitoimivas kollektiivis on ka Surjus välja kujunenud oma traditsioonid. Lisaks jõulupeole toimub igas juulis 2-päevane ekskurssioon. Sel aastal on veel kaalumisel, kas sõita Jurmalasse või hoopis kodusele Naissaarele saarele.

Dimela kiituseks ütlevad Imbi ja Hannes, et me ei ole agressiivsed müüjad, vaid pakume oma tooteid läbi nõustamise ja asjatundliku konsultatsiooni. "Ju siis peab ikka hea kaup olema, kui ei pea nii kohutavalt peale suruma," leiab Imbi. Surju kasutab oma karjale mineraalsööda VitaMin erinevaid retsepte ja on tulemustega rahul.

Dimela soovib surjulastele jätkuvat töörõõmu ja edukaid investeeringuid

Lauda ehitust alustati märtsis 2008, esimesed loomad toodi sisse 10. novembril ja viimased jõudsid uude koju enne jõule. Sel ajal elasid Imbi ja Veiko suurema osa oma ööpäevast laudas - õpetasid lehmi liikuma ja roboteid lüpsma ning seadsid uut töökorraldust paika. Tänaseks elab uues laudas 434 lüpsilehma, 11 tiinet mullikat ja 63 vasikat. Kuus robotit lüpsavad praegu ca 360 lehma. Laut on jagatud neljaks sektoriks, kus kolmes elutsevad lüpsil olevad loomad, neljandik on jäetud vasikatele, kinnislehmadele, poegivatele ja haigetele loomadele. Vanasse lauta jäid need 30 looma, kellele robotlüps ei sobinud.
Krootuse lauta ei saa pidada traditsiooniliseks külmlaudaks, kuna see on ehitatud ja seadmestatud nii, et temperatuur ei langeks alla 0 kraadi ja et nii talvel kui suvel oleks tagatud piisav ventilatsioon. Katus ja seinad on soojustatud, kardinate ja ventilatsioonikorstnate avanemist juhib automaatika, mis hoiab püsivana soovitavat temperatuuri. "Töötajad on selle laudaga väga rahul, iga päev kiidab mõni, kui palju parem on siin töötada kui vanas laudas," on Imbi õnnelik. Robotiruumide kohal kõrguvast hubasest kontorist on võimalik silma peal hoida peaaegu kogu laudal. Stiilne mööbel ja mugavad tugitoolid teevad sellest ruumist mugava juhtimiskeskuse. Ülol, Imbil, Veikol ja hooldusfirma tehnikul on võimalik ka oma koduarvutist robotite toimimisest ülevaade saada ja vajadusel tõrkeid kõrvaldada. Seega sarnaneb tänapäevane piimakarjafarm üha enam kaasaegse tehasega.
Krootuse Agro tuludest andis 2007.a. andmetel 62% piimatootmine, 25% jaekaubandus ja 13% teravilja- ja rapsikasvatus. Tänases keerulises majandussituatsioonis on igal juhatuse koosolekul arutusel kulude kokkuhoid. "Lähima paari aasta teema on ellujäämine," sõnab Ülo.

Ülo on rahul lauda hästi toimiva meeskonnaga: "Imbi ja Veiko on inimesed, kes ei loe oma töötunde. Nad on oma töö väga hästi ära jaotanud - kõik mis puutub loomadesse või inimestesse, on Imbi rida ja veterinaarabi, tehnika ning IT-valdkond on Veiko vastutada." IT-fanaatikust Veikol on kandev roll keeruka robotsüsteemi kontrollimisel ja korrashoiul. Lisaks tohutule töökoormusele ja perele asus Imbi läinud sügisel EMÜs õppima põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist "Ma ei teadnud taimekasvatusest midagi ja see hakkas mind häirima. Tahan endale asjad lõpuni selgeks teha," põhjendab Imbi oma pingutust.
Veiko ütleb, et kui inimestel ja loomadel on hea, siis tuleb ka toodang. Kui eelmisel aastal saadi keskmiseks toodanguks 8395 kg lehma kohta, siis tänavu on plaan ületada 9000 kg piir. Imbi unistuseks on aga 11 000 kg kätte võidelda, ja seda Krootuse töökas tiim kahtlemata varsti ka saavutab.

Dimela soovib Krootuse rahvale jõudu, edu ja unistuste täitumist

Selja juhtaja Ahti Kukk selgitab, et arvete maksmisel valitseb neil kindel kord: "Arvete maksmiseks on meil teatud nädalapäevad, kus kooskõlas raamatupidamisega kanname kõik maksmist nõudvad arved üle. Kuigi praegu on see tunduvalt keerulisemaks muutunud, sest piimarahad hilinevad enamasti ühe kuu jagu."

Selja stabiilset majandusolukorda põhjendab juhataja sellega, et alati on käitutud pigem konservatiivselt ja pole tehtud läbimõtlemata otsuseid: "Enne ikka võimalused ja alles siis vajadused," kommenteerib juhataja. Lisaks piimakarjale, kust tuleb firma põhisissetulek, annab tulu ka Pärnu-Paide maantee ääres olev bensiinijaam, samas asuva söögikohaga nii hästi ei lähe.

Selle aasta septembris valmis Seljal uus 506-kohaline külmlaut. Enne seda investeeriti teadlikult põllumajandustehnikasse, mis on nüüd täielikult välja vahetatud. Ka uue farmi ehitus võeti ette läbimõeldult - enne käidi vaatamas naabrite lautu Vändras ja Kehtnas ning peeti nõu. Projekteerija Vello Luts ja ehitaja Vändra Tare valiti just selle järgi, et neil oli juba külmlautade ehitamise kogemus ja hea tööalane klapp.

Selja OÜ pakub tööd ligemale 70 inimesele. Kui küsime, kuidas Pärnu külje alla oleval ettevõttel töökäsi jagub, saame vastuseks, et vähemalt esialgu nad töölisteta ei jää: "Pakume oma töötajatele eelkõige stabiilsust. 1993. aastast on kõik palgamaksmised toimunud õigel kuupäeval. Oleme alati öelnud, et meie poolt on töö ja töökoht, sinu asi on see ära teha!" lisab peremees. "Üheks meie edu põhjuseks võibki pidada väljakujunenud head meeskonnatööd. Suuri, rahaliselt kulukaid projekte arutame loomulikult nõukoguga läbi, kuid kohapealseid otsuseid langetavad keskastme juhid ise."

Eriti mõnus tööõhkkond ongi just uues farmis, mida kinnitavad nii farmi juhataja Leili Jakovleva kui loomaarst Riina Jõgis. "Meil ei ole põhi- ja asenduslüpsjaid, kõik on võrdselt tähtsad. See on palju pingeid vähendanud ja meie naised saavad tõesti hästi läbi, pole tagarääkimist ega vimma," on farmi perenaine õnnelik. Kui 2007. aastal jõudis Selja piimatoodang 9109 kg aastas, siis sel aastal on seoses uude lauta kolimisega väike tagasiminek ja piima loodetakse saada keskmiselt 8700 kg, mis on igati kiiduväärt tulemus.

Uue lauda kiituseks ütleb loomaarst Riina, et loomad on siin hulga tervemad: "Vähem on mastiite ja ainevahetushaigusi. Seda just parema grupeerimise ja söötmise tõttu." Ja kas ongi tarvis lisada, et Selja lehmad saavad juba aastaid mineraalsööta Effekt?

Järgmisena mõlgub Ahti Kukel mõttes vana lehmalauda renoveerimine vasikalaudaks. "Kui suudame piimarahadega nulli tulla, siis on PRIA toetused meie kasum ja annavad raha uuteks investeeringuteks. Kuna aeg on heitlik, siis väga julgeid plaane esialgu teha ei saa, vaatame, mis tulevik toob," sõnab peremees.

1. Teadaolevalt on Eestis praegu majanduslangus. Kas Eesti põllumajandus on endiselt stabiilne majandusharu?
2. Raskemad ajad õpetavad ökonoomsemalt elama. Kust on teie meelest võimalik kokku hoida?
3. Kõigi loodusseaduste kohaselt järgneb langusele jälle tõus. Kuna Eesti majandus uuesti kasvama hakkab?
4. Mis on piimaliitri õiglane hind täna?

Ahto Vili, Torma POÜ juht ja omanik

1.Meie oludes ei saa põllumajandust kuidagi stabiilseks majandusharuks nimetada. Esiteks juba sellepärast, et kui sul on teiseks aktsionäriks vanajumal ise, siis ei saa kunagi kindel olla, mida ta ilmaga teeb. Teiseks sõltub põllumajandus suurel määral dotatsioonidest. See loob põllumajandusega mitte tegelevate inimeste hulgas arusaamise, nagu ei saaks põllumees endaga hakkama. Tegelikult on põllumajandustoetused kate põllumehe saamata jäänud tulule, mida tingivad kõrged sisendite hinnad. Seeläbi toetatakse tarbijat, kes ei suuda põllumehele tehtud töö eest õiglast hinda maksta. Põllumajanduse väga aeglase tootmistsükli tõttu peab põllumees oma raha väga pikaks ajaks seisma panema, teadmata valitsevat turu olukorda toodangu realiseerimisel. Nii et põllumajanduse stabiilsusest küll rääkida ei saa.
2.Loomulikult pole halba heata, rasked ajad sunnivad oma tegevust analüüsima ja leidma efektiivsemaid lahendusi. Minu arvates on kõige suurem kuluartikkel tööjõu palgakulu. Olulise kokkuhoiu annab tehnika ja tehnoloogia uuendamine, töötajate kvalifikatsiooni tõstmine. Mõistlik on investeerida inimeste töökeskkonna ja töötingimuste parandamisse. Veedab ju inimene suure osa oma ärkveloleku ajast tööl ja väga oluline on, millises keskkonnas töötamine toimub.
3.Mina arvan, et põhi pole veel käes. Olen valmis selleks, et sellel aastal läheb veel raskemaks, ka järgmine aasta ei tõota roosiline tulla. Ennustan, et tõus algab 2010. aastal.
4. Oleksin rõõmus, kui saaksin piima eest 5.50.

Karin Feldman, Agroland SYDi loomakasvatusjuht

1. Stabiilseks tuleb oma majandusharu ise luua. Ei tasu loota riigi ega EL abile. Stabiilsuse loob see, kui pikalt me oma tootmist ette planeerime ? mõni teeb plaanid kolmeks kuuks, mõni kuueks kuuks, mõni aastaks. Aga minu arvates on põllumajandus majandusharu, kus plaanid peavad tehtud olema vähemalt kolmeks aastaks.
2. Logistika kindlasti. Eriti suuremates ettevõtetes on ülepaisutamist palju. Minu arvates peaks Eesti väikesed osaühingud likvideeruma. Vabandan siinjuures väiketootjate ees, aga see on reaalsus. Ei ole mõtet jaanalinnu kombel pead liiva alla peita ja loota, et 2015. aastal jäävad toetused alles. Väga huvitav oleks lisaks piima omahinna võrdlusele teada ka seda, kui palju kulub ühe lehma kohta töötajaid ja masinate hobujõudu suurtes ettevõtetes ja alla 600 lehmaga farmides. Kokkuhoid tuleb ainult efektiivsest tootmisest.
3. Ennustamisega ei tegele, aga lugedes artikleid ameerika majanduse võimalikest kulgudest, ei maksa loota, et hiinlased hakkavad kiiresti ja palju piima jooma.
4. Õiglane hind kujuneb läbirääkimiste käigus. Selleks, et läbirääkimistele minna, peab olema kursis maailmas toimuvaga. Eesti põllumehe viga on see, et ta tahab saada mitte viis ega kuus krooni piimaliitrist, vaid 10-20 senti rohkem, kui naabrimees. EL artiklites kirjutati juba 2007. detsembris, et kevadel langeb piima hind 2006. aasta sügise tasemele. Seda kõike oleks pidanud "põllumehed-läbirääkijad" teadma, kui läksid tegema kvartali lepinguid. Õiglane piimahind on just see, mille me oleme ühiselt, seljad koos, välja kaubelnud, ja seejuures arvesse võtnud ka mujal maailmas toimuvat. Ühtepidi toome näiteks Soomes makstava piimahinna, aga samas teame ka seda, et uus EL põllumajanduspoliitika mõjub nende tootmisele kõige hävitavamalt.

Ülo Flaur, Pae Farmeri juht ja omanik

1.Eesti majandus toimib pikas perspektiivis stabiilselt. See et spekulandid võtsid reklaami poolt segaseks aetud inimestel püksid jalast, ei ole majandus. Rootsi pangad on oma osa saanud ja spekulandid ka, kahju on ainult lollitatud lihtsameelsetest.
Eesti põllumajanduses toimub ulatuslik tehnoloogiline ümberkorraldamine, mis vajab raha ja mõistust, et tegeleda õigete asjadega õiges järjekorras. Teades paljude tuttavate põllumeeste ettevõtmisi, võiks öelda,et põllumajandus on majanduslikult stabiilne vaatamata sellele, et toetuste süsteem on suunatud kiigeplatsidele ja kiikujatele esimeses järjekorras. Eesti põllumajanduspoliitika on lühinägelik ja risti vastu kogu maailmas toimuva toiduainete tootmise kontsentreerumisega. Ei ole võimalik mängida põllumajandust ja saada toodangut. Kahjuks püütakse Eestis korrata 20 aastat tagasi tehtud vigu väikepõllumajanduse propageerimisega, mida võiks võrrelda SMS-laenu võtmisega, sest hukatuslikud on mõlemad.
2. Kokkuhoid on tavaline igapäevane tegevus, et pidurdada omahinna kasvu, sest sel on nagunii omadus kasvada. On vaja toota rohkem ja veel natuke lisaks. On oht uskuda müügimehi kasutamaks paremat tehnikat, väetisi, söödalisandeid ja lasta ehitada kaunimalt. Väga valusa õppetunni saavad tänavu teraviljakasvatajad, kes tegid suuri kulutusi saamaks suurt saaki ja alahindasid riske.Täna on Eesti põllumees looduse poolt kergelt haavatav ja ta võib võtta ainult mõõduka riski, sest meie tegevus on nagunii riskiga seotud.Majanduse poolt annab teatava turavatunde Euroopa ühtses majandusruumis olemine ja pindalapõhiste toetuste saamine.
3. Eesti on minetanud 90% oma eduloo alustest. Meid juhtiva partei esimees lubas aktiivse komsomolifunktsionärina peatset õnnelikku kommunismiajasut, kuid oh häda.... Täna hullutab sama mees viie rikkama riigi hulka jõudmist, ja mis teha ? suurim õnn on ju õnne ootamine. Jääme pikalt 2-5% kasvuprotsendile ? olen pessimist.
Mis aitaks:
- Omavalitsusreform ? 60-75 valda.
- Kõrgharidus tasuliseks ? mitte niivõrd kokkuhoiu kui mõttelaadi muutuse vajalikkuse tekitamiseks koos kogu haridusreformiga.
- Üldise raiskamisevastase elulaadi propageerimisega, kahjuks jätkab eestlane "lopsakat vene elu".
4. Viis krooni peaks vähemalt olema, kuid veel parem oleks üks hind üle Euroopa 5,5-6 krooni.

Margus Muld, Trigon Farmingu juht

1.Põllumajanduse stabiilsusest hetkel rääkida ei saa, sest piima ja teravilja hinnad langevad, aga sisendite hinnad on endiselt kõrged.
2.Kokku hoida on hetkel võimalik investeeringute pealt, aga seegi ei ole kokkuhoid, kui tahame ka tulevikus kvaliteetset piima ja teravilja toota.
3. Vaadates praegusi ennustusi, siis majanduse kasvu võiks oodata kahe aasta pärast.
4. Õiglane piimaliitri hind on hetkel 5,10 EEK/kg

Sulev Peets, Peri POÜ juht ja omanik

1.Mis on majanduslangus? Ega inimesed sellest üheselt aru ei saa. Kui mõni arvas, et majandus peab igal aastal vähemalt 5% tõusma, siis ta lihtsalt ei mõelnud selle peale, et 10 aasta kohta tuleks tõusu 50%, mis on täiesti ebareaalne. Kui kahel järgneval aastal on riigieelarve maht sama, siis veel langust pole.
Pärast põllumajandusreformi on põllumajandus üks ebastabiilsemaid majandusharusid. Et maal veel tootmine toimub, on suuresti sellest, et põllumajanduse palgatase on olnud palju madalam, kui kiiresti arenenud sektorites, nagu kinnisvara või pangandus. See, et paar aastat tagasi pangad üksteise võidu laenu pakkusid ja kinnisvaratehingutelt hiigelkasumeid teeniti, tekitaski olukorra, et see mull pidi lõhkema.
Eesti põllumajandus on küll saavutamas stabiilsust ja see tuleneb sellest, et põllumajadus on üldiselt aeglase käibega majandusharu ja muutused nii paremuse kui languse suhtes toimuvad aeglasemalt.
2. Majanduse edu alus on selline mõtlemine, et ökonoomselt tuleb elada nii headel kui halbadel aegadel. On tõsi, et rohkem valesid otsuseid tehakse headel aegadel. Halb on selle juures see, et paljud neist jäävad märkamata, sest läheb ju hästi.Ökonoomse mõtlemise aluseks igal ajal on see, et mõeldakse kroonides mitte liitrites, tsentnerites või hektarites. Praegu on vaja kasutada ökonoomsemalt tööjõudu, sest täna on tööjõud ka põllumajanduses kallis. Sissetulekute suurenemine on võimalik vaid käibe suurendamise ehk tootmise laiendamise teel.
3. Kui sellele vastust teaks, võiks teenida elatust ennustajana, mitte põllumajandustootjana. Loodan, et viie aasta pärast kindlasti. Praegu näiteks kaubandusest majanduskriisi ei märka ? ehitatakse järjest uusi ja suuremaid kaubanduskeskusi ja loodetakse, et jätkub ostjaid. Seni, kuni kaupmees on kuningas ning saab tootjale ja tarbijale hindu dikteerida, pole majandus veel põhjas.
4. Oleks täna rahul hinnaga 6 krooni. Rohkem ei küsiks. Loodan, et kuna oleme ELs, kus näiteks Soome piimatootja saab sellist hinda, ei ole see ka Eesti põllumehe jaoks täitumatu unistus.

Karel Kuningas, Ühinenud Farmid AS tootmisjuht ja juhatuse liige

1.Jah. Täna on Eesti põllumajandus hädas ilmastikuga, mitte majanduslangusega. On üllatav, kui suur uudis on inimeste jaoks majanduse tsüklilisus!
2. Parema siloga lisasöötade arvelt, püsikulude pealt ja kõige lõpuks kõhu kõrvalt.
3.Põllumajandust mõjutavad kõigepealt rahvusvahelise piimapulbri ja teravilja turu muutused ja alles seejärel kohaliku turu kõikumine. Eesti sisemajanduse hetkeseis on (veel) andud meile peamiselt positiivset tagasisidet ? tööjõuturult on võimalik leida järjest asjalikumaid inimesi. Täna tõusu ei ootaks.
4. Kui me räägime veel esmatarbekaubast, siis võiks hinnaks olla 6,2 krooni. Kui tahaksite näha toiduainete tegelikku hinda, siis tuleb lõpetada subsideerimine (globaalselt kõikjal maailmas)! Hind, mis kujuneb pärast toetuste kadumist, on luksuskauba hind! Tegelikult on söömine juba täna luksus, lihtsalt arve maksab keegi teine kinni.

Sel korral oli Dimela ja tema sõprade reisisihiks Holland. Holland ja aprill ei olnud juhuslikud valikud ? juba kuus aastat oleme Eestimaa piimatootjaid rõõmustanud Hollandi tehase Sloteni väga kvaliteetse piimapulbriga Sprayfo ning aprill sobib ideaalselt kuulsa Keukenhofi aia külastamiseks.

Traditsiooniline edukas Hollandi perefarm

Hollandis on ca 1 miljonit lüpsilehma. Keskmises Hollandi perefarmis on 40 ha maad ning 70 lehma, kes toodavad keskmiselt 8 000 l piima aastas. Enamikus farmides tehakse kõik tööd pererahva enda poolt ja tavaliselt käib keegi perest ka veel talust väljas tööl. Esimeseks külastasimegi 70 lüpsilehmaga talu, kus peremees tegi farmitööd ja seemendas loomi, perenaine tegeles paberimajandusega ning töötas lisaks haiglas õena. Perepoeg õppis USA-s loomakasvatust ning tegi oma teadustööd E-vitamiini alal. Ka oma kodusfarmis katsetas ta E-vitamiini lisasöötmist ning parandas seeläbi loomade tiinestumist ja somaatiliste rakkude arvu. Selles farmis olid väga kõrge aretusväärtusega lehmad ning suureks sissetulekuallikaks oli ka tõumullikate müük. Farmer rõhutas, et nad saavad oma mullikate eest kõrgemat hinda ka selle eest, et nende kari on paratuberkoloosivaba ning nad vaktsineerivad oma loomi ka kopsuviiruste ning pügajaraia vastu.

Talu 700 kitse ja 60 lehmaga

Teises talus peeti kõrvuti lautades 700 kitse ja 60 lehma. Noored hakkajad talunikud pidid oma farmi laiendamisele alternatiivi leidma, kui piimakvoot sai lehmade arvu suurendamisel takistuseks. Nii otsustati hakata ka kitsepiima tootma. Praeguseks on farmis 700 piimakitse, kellega on nii palju tegemist, et lehmadega peavad toime tulema robotid. Kitsesid lüpstakse samuti kaks korda päevas. Lüpsiplatsile mahub korraga 60 kitse ning üks lüps kestab ca 4 tundi. Kitsede poegimisperioodil vajatakse farmis lisatööjõudu, muidu saadakse oma jõududega hakkama. Talunikud ise ütlesid , et kuus kitse on nagu üks lehm: sama palju saab piima ja kulub sööta.

Põllumajanduses ainult mehed

Et meie reisiseltskonnas domineerisid daamid, oli kohalike imestus suur, kuna Hollandis teevad enamiku farmitöödest ära mehed. Ka meie külastatud kolmandas, Hollandi mõistes väga suures 420 lüpsilehmaga perefarmis, tegid kogu töö ära neli meest. Selles farmis jäi reisiseltkonnale silma, et laudas oli kaks piimatanki: väiksem ühe lüpsi piima tarbeks ja suurem, kuhu pumbati ümber täielikult jahtunud ja kvaliteedikontrolli läbinud piim. Selline süsteem aitas vähendada riski, et ebakvaliteetne piim satub kogupiima hulka. Tavaliselt viiakse farmidest piim ära üle 3 päeva. Nii on piima transpordikulud väiksemad ning piima kvaliteet on neil aastatega sedavõrd paranenud, et piima pastöriseerimisega ole vaja kiirustada. Samas käis läbimõeldud töö piima kvaliteedi parandamiseks edasi. Kuna eelmisel aastal oli somaatiliste rakkude arv pidevalt üle 200 000, olid nad seadnud koos loomaarsti ning söötmisspetsialistiga eesmärgiks saada see alla 150 000. Meie külastuse ajaks oli programmi käivitamisest möödunud pool aastat ning somaatiliste rakkude arv oli 170 000. Peamiste abinõudena peeti silmas õiget söötmist kinnisperioodil ning tõhusa nisasüstla valikut kinnijätmisel.

Ka vasikakasvatus oli selles suures farmis väga kõrgel tasemel. Vasikate juurdekasvuks esimesel kahel elukuul üle 1 kg päevas. Vasikad võõrutati kahe automaatjootja vastavate programmide abil pulbrijoogist juba 60-päevaselt; loomad jõudsid seemendusikka 14-kuuselt. Selline tulemus on võimalik saavutada ainult tänu väga headele pidamistingimustele ja rangete reeglite järgi seatud töökorraldusele.

Roosaliha tootmine kui alternatiivne loomakasvatusharu

Kes meist ei ole mõelnud pärast furgoonauto luukide sulgumist väikeste pullikeste järel, et mis neist küll saab ja kuhu nad rändavad. Meie nägime selle ära ja võime teile rääkida, et neil silmad särasid ja karv läikis. Vasikaid peetakse sigala-tüüpi ehitistes, kus on automaatne õhu, temperatuuri, niiskuse ning ventilatsiooniprogramm ning restpõrandad. Meie külastatud farm oli spetsaliseerunud ainult roosaliha vasikate piimaperioodile. Farmer ostab neli korda aastas umbes 1000 2-nädalast vasikat ja kasvatab neid erilise startersööda ning Sloteni erilise Spraymes piimapulbrijoogi peal umbes 3 kuud. Edasi müüb ta vasikad järgmise etapi farmi, kus neid erilise sööda peal umbes 36. elunädalani nuumatakse ning lõpuks hõrguks lihaks realiseeritakse. Meie nägime selles farmis lisaks Eesti kõrvamärgiga loomadele ka Iirimaalt, Ungarist, Poolast ja Inglismaalt pärit vasikaid.

Sprayfo piimapulbri tootmine

Peale farmide külastust käisime vaatamas, kuidas valmib eriline Sloteni piimapulbri rasvakontsentraat, mis teeb Sprayfo pulbrist hästi lahustuva ja vasikatele hästi omastatava pulbri. Selle osa reisist võtab kõige paremini kokku ühe meie hea reisikaaslase kommentaar: ?Te oleks pidanud siia tehasesse tooma need farmerid, kes veel oma vasikaid Sprayfo pulbriga ei sööda. Pärast seda külastust tahaksid nad kindlasti, et nende vasikad saaksid kvaliteetsest toorainest ja sellise tehnoloogiaga valmistatud pulbrit."

Sloteni tehase kohta võib veel lisaks lugeda Sloteni kodulehelt www.sloten.com.

Ilus lõpp

Kirjeldamatult ilusat Keukenhof"i lilleaeda ja Hollandi reisi jäävad meenutama hiigelsuured Amaryllised. Nädal oli põnev ja möödus kiiresti, aga ikkagi oli mõnus koju jõudes end jälle ühe kogemuse võrra rikkamana tunda. On suur õnn reisida koos inimestega, kes avatud meelte ja hea tujuga on kõike valmis avastama! Täname kõiki reisikaaslasi!

Helen Link

Et tegemist on pereettevõttega, on üksmeelsest kollektiivist kaugele tunda. Ranna Farmi peremeesAivo Arrak harib 1 050 ha maad ja hooldab tehnikat, perenaine Anni Arrak juhib 530 nudipäise piimalehma elu, poeg Alarion agronoom, pojanaine Ebe uue farmi perenaine ja peretütar Kairit hoiab raamatupidamist korras. Alari ja Ebe lapsed Eliis ja Anet teevad juba maast-madalast tutvust farmitööga. Lisaks oma perele töötab firmas veel 14 inimest.

Arrakud võtsid loomapidamise suuremalt ette 1997. aastal, mil õnnestus osta pankrotis oleva Võrtsjärve kolhoosi vana farm. Enne oli kätt proovitud talumajapidamisega, kus oli 13 lehma. Tänaseks on kari 530-pealine, kellest enamik on enda laudas üles kasvatatud. Uues, 280-kohalises robotiga laudas on praegu 170 looma ja lüpsma tulevaid mullikaid tuuakse järjest juurde. "Vanematest loomadest tõime uude lauta ainult need lehmad, kelle udar robotile sobib. Kõik esimest korda poegivad mullikad saavad endale koha uues laudas," räägib perenaine Anni. Esimesed loomad toodi sisse 11. märtsil. "Siis ei saanud küll kaks ööd-päeva laudast välja, kuid lehmad harjusid päris ruttu. Järgmistega oli juba lihtsam, need õppisid esimeste eeskujul kiiremini uue elukorralduse ära. Praegu tundub, et paras on 60 lehma roboti kohta. Kogu statistika jookseb arvutisse ja sealt on võimalik igasuguseid andmeid vaadata. Keskmiselt külastab üks lehm robotit kolm korda päevas. Lehmad on uues laudas jagatud nelja gruppi ja vastavalt toodangule annab robot neile ka jõusööta. Kogu protsess on sedavõrd automatiseeritud, et lisaks Ebele piisab ühest töötajast, kes kaks korda päevas mikseriga silo kohale toob. Kui robotite juures mingi tõrge tekib, tuleb sellest kohe teade mobiilile. See tähendab, et kogu aeg ei peagi laudas olema," seletab perenaine.

Lüpsirobotite kasuks otsustamise tingis just tööjõupuudus: "Praegu meil töölisi on, kuid kui keegi haigestub või lahkub, pole asendajaid enam kuskilt võtta," nendib Anni.

Uues laudas on eripäraks ka see, et tavaliselt kasutatavate PVC kardinate asemel on farmi külgi kaitsmas automaatika abil üles-alla liigutatavad aknad. "See hoiab paremini sooja ja on väga kerge käsitseda. Neid kardinaid ei pea omal jõul liigutama," on Anni uue laudaga rahul.

Vajalikke ehitustöid on Ranna Farmis juba aastaid tellitud Paide KEKilt.

Finantspoolest rääkides konsulteerib Anni tütar Kairitiga. Kogu lauda maksumuseks kujunes ligikaudu 21,6 miljonit krooni, millest ehitisele kulus 13,9 miljonit ja robotitele 5,7 miljonit. Looma koha maksumuseks tuleb seega ca 77 000 krooni. Liisinguaja pikkuseks on 7 aastat. Juulis loodetakse saada ka PRIAst toetust, mis kõige paremal juhul võib olla kuni 40% investeeringust.

Ranna Farmi edumeelsust iseloomustab ka see, et seal osatakse hinnata pikaajalisi partnerlussuhteid: "Väga hea on koostööd teha selliste firmadega, keda juba aastaid tunned ja kellele võid alati kindel olla," leiab Anni. Positiivsete näidetena nimetab perenaine Dimelat, Farm Planti ja Leholat. Ranna Farmis on kasutatud Effekt mineraalsöötasid juba aastaid, ning seda nii põllumehele raskematel kui parematel aegadel. "Kui arvestada, et mineraali kulub lehmale päevas ainult paari krooni eest, siis selle pealt küll koonerdada ei tasu. Oleme Effektiga saanud väga häid tulemusi ja ei näe põhjust, miks peaksime mineraalsööta igal kuul vahetama," lisab perenaine. Öeldu kinnituseks toomegi oma külaskäigult kaasa soodus-tellimuse 24 tonnile, mis katab Ranna Farmi poole aasta vajaduse.

"Praegune piima kokkuostuhind sõltub sellest, kui soodsa lepingu farm on suutnud sõlmida. Meil on leping aasta lõpuni ja alla viie krooni see ei lange, pigem on ikka üle" on perenaine rahul. "Iga päev saadame kombinaati ligi 11 tonni piima."

Tulevikuplaanidest rääkides mõtleb Anni, et esimeses järjekorras on vaja ära vahetada vana lauda katus. Seal asub kuus aastat tagasi ehitatud lüpsiplats, mis on veel täiesti töökorras. Kuna kõik lehmad nagunii robotile ei sobi, jääb vana laut ka edaspidi aktiivsesse kasutusse nii lüpsi- kui kinnislehmade farmina.

Kui uurime, kes on kõigi nende lennukate plaanide ja mõtete taga, vastab Ebe, et just perenaine Anni on see ideegeneraator, kes Ranna Farmis teisi mõtetest tegudele viib.

Külas viibides jääb kogu farmi töökorraldusest hea ja kodune tunne: siin ei valitse ülemuse-alluva suhted, vaid sõbralik perekeskne meeleolu. Vahepeal astub farmist läbi ka poeg Alar koos pisitütrega, kes tuleb korraks emmele ja vanaemale appi. "Meil on suur ja sõbralik pere," räägib Anni. "Kõik sünni- ja jaanipäevad peame ikka koos. Praegu ehitame Võrtsjärve äärde suvilat, siis on koht, kus saab vabal ajal koos olla." Pere meesliikmed on jahimehed. Nii on ka igal suvel toimuvad jahimeeste kokkutulekud saanud ühiseks väljasõidukohaks.

Dimela soovib Ranna Farmi perele jätkuvat karjaõnne!

Voore Mõisa rekonstrueeritud vabapidamisega külmlauda esimene osa koos 2 x 20 paralleellüpsiplatsiga valmis 2006. aastal. Praegu käivad ehitustööd farmi teises osas, mis samuti peaks mahutama ligi 500 lüpsilehma. Kahe lauda vahelises osas on valmimas kinnisloomadele mõeldud laudaosa, mille pikendusena on vasikate tarbeks ehitatud katusealune, kus paiknevad ka "iglud".

"Praegu on meil nii, et vasikad sünnivad kinnisloomadele mõeldud aedikus ja jäävad pooleks päevaks oma ema juurde, kus nad ise ternespiima imevad. Siis tuuakse vasikad üle üksikigludesse, kus nad saavad lutiämbrist kuni kolm päeva oma ema ternespiima. Viiepäevaselt paigutatakse nad edasi vasikate aedikusse."

Uus vasikate maja kujutab endast avarat katusealust, mis on jagatud neljaks eraldi aedikuks. Keskel troonib "soe" majake, kus paikneb amm. Igas aedikus on kaks 15-nele vasikale mõeldud iglut. Aediku põrandat katab ligi 20 cm paksune kuiv "kuldne" põhukiht. "See on meil siin olnud juba kuu aega, aga ma just vaatasin, et seda pole veel vaja vahetada, täiesti kuiv veel," räägib Ly. Igas aedikus on kaks külmakindlat veejooturit ja kaks söödaküna startersööda tarbeks. Koresöödaks on vabalt ees vasikahein, mis hiljem asendatakse kvaliteetse siloga.

Enne, kui Voore Mõisas vasikakasvatust põhjalikult ümber korraldama hakati, uuriti, mida uut tänapäeval vasikakasvatusele nii välis- kui kodumaal pakkuda on. 

"Ideaal oleks muidugi olnud see, kui vasikalaut koos esimese laudaga valmis oleks saanud. Aga piimast tuleb raha ja alles siis sai vasikatele mõtlema hakata. Praegu on tavaline see, et vasikaid peetakse laudas sees kas eraldi boksides või sulus. Enamasti on need pealt lahtised ja külm tuul käib vasikatele peale. Suurte külmadega peab neid katma ja siis tekib üldse küsimus, milleks sellist lauta vaja on.

Siin oli vaja uut ja julget lähenemist ja Ly oli selleks valmis. Koos projekteerijaga sai välja mõeldud meile sobiv lahendus. Siin saavad vasikad ise valida, kas nad viibivad "iglus" või õues ja liikumisruumi on palju. Vasikad on ju karjaloomad ja vajavad liigikaaslaste seltsi. Siin saavad vasikad seda rahuldada. Sellisest vasikast peaks ka hea lehm saama," usub Indrek.

"Mina usun küll, et need vasikad võivad juba 14- ja 15-kuuselt seemenduskaalu jõuda," on Ly veendunud.

"Ja üks asi, mis mul veel hinge peal on, on see, et põllumehed peaksid ise rohkem rääkima sellest, kust see toit tegelikult tuleb. Põllumajandus on ikkagi strateegiline majandusharu, mis aitab ka kriisiolukordades hakkama saada. Üldine suhtumine on aga see, et põllumees rikastub toetuste arvel ja lisaks tekitab tootmisega paha haisu. Põllumehed peaksid siin ise rohkem selgitustööd tegema," leiab Indrek.

Dimela soovib Voore Mõisa tublidele loomakasvatajatele jõudu ja kordaminekuid!

1970. lõpul valminud 36-meetri laiune laut sai uue elu 2005. aastal, kui Sargvere PÜ juhataja Toomas Uusmaa otsustas mitmel pool väiksemates lautades olevad lehmad ühe katuse alla koondada. Üheks oluliseks põhjuseks, miks lauda ümberehitus käsile võeti, oli see, et suurem laut vajab vähem tööjõudu, mida, nagu mujalgi, ka Kesk-Eestis napib. Uues laudas saavad tööga hakkama kaks lüpsjat, kaks päeva- ja üks öövalvur ning brigadir Halja Kirista. Loomaarstitööd teeb Aive Orgma.

Nii on Sargvere suurfarmist saanud kaasaegne vabapidamislaut, kus on ruumi kuni 300 loomale. Täiesti uues osas on lüpsiplats ja töötajate olmeruumid. Renoveeritud lauda kõrval ootab korrastusjärge veel üks vana laudakarp.

Sargvere on heaks näiteks sellest, kuidas on võimalik väga ökonoomselt olemasolevaid ehitisi ära kasutades korraldada tänapäevastele nõuetele vastav piimatootmine. Lauda renoveerimine läks koos lüpsiplatsiga maksma ainult 15 miljonit, mis tänapäeva ehitushindu arvestades on müstiliselt hea tulemus. Toomas Uusmaa sõnul on kõrgest piimatoodangust olulisem rentaablus, mis võimaldab toota võimalikult madala omahinnaga piima.

Ka on Toomasel hea meel selle üle, et just samal päeval laekus PRIAlt farmi renoveerimiseks ette nähtud toetus, 1,9 miljonit krooni, mida oli oodatud juba kaks aastat.

Loomakasvatusjuht Diana Sims on sooja laudaga eriti rahul: "Enne seda, kui ma siia tulin, töötasin külmlaudas. Soojas laudas on palju parem. Siin pole seda probleemi, et sõnnik või jootjad ära külmuksid. Mina pooldan igal juhul sooje lautasid, sest need sobivad meie kliimasse. Inimestel on siin palju parem töötada. Ja tundub, et lehmad on ka sooja laudaga rahul. Uues laudas saime päevas lehma kohta 5 liitrit piima juurde, aga see on kindlasti ka mikseri teene."

Üks uudistajatest, Ülo Flaur, arvab nähtust nii: "Mõõdukalt soe laut on kindlasti hea. Siin on väga ratsionaalselt ehitatud. Mis mõtet on hakata uut tegema, kui korralik karp on olemas. See siin on ideaalne, 36 meetri laiuses laudas on ainult üks (tugi)postirida sees. Tavaliselt on vanades lautades kolm postirida ja neid on raske ümber ehitada. Võibolla lihaloomade pidamiseks need kõlbavad."

Lauda eesrindlikust töökorraldusest annab tunnistust see, et loomad on puhtad ja rahulikud. Et indlevad lehmad märkamata ei jääks, on Sargveres sisse seatud kord, mille järgi iga ind, mis avastatakse vähem kui 100 päeva pärast poegimist, toob leidjale 50 krooni tulu. Nii ei jää ükski seemendamist vajav lehm kahe silma vahele ja tiinestumise indeks on Sargveres 1,6, mis on tunduvalt parem kui vabariigis keskmiselt.

Söödalaval oleva kuiva silo kohta andsid kolleegid Toomasele nõu, et võiks mikserisse silo hulka vett segada ja kui õues plusskraade jagub, siis kogu ööks nö. laagerduma jätta. Siis on hommikuks kõik mõnusalt pehme. Söömus kasvab ja see kajastub ka piimatoodangus.

Pärast põhjalikku ringkäiku ja arutamist suundusime Imavere Kõrtsi, kus meid mehine lõunasöök ootas. Selle taustaks vaheldusid mitmete autorite reisipildid värviküllasest Lapimaa sügisest.

Täname tublisid Sargvere loomakasvatajaid ja soovime ka kogu reisiseltskonnale rahulikku talve!

Raamatupidaja Maie Paistelt saame teada, et Kõljalal on ca1400 ha haritavat maad ja koos noorkarjaga ligi 1000 sarvlooma, mida harivad-talitavad 28 töötajat. Piimakvoot läks lõhki juba eelmisel aastal, kui pärast uude lauta ümberasumist ja 3-kuulist harjumisaega hakkasid lehmad üle 1000 kg piima juurde andma. Piimakvoodi kasvuruumi näevad nad väikeste lõpetavate farmide ja madala piimatoodanguga lautade arvelt.

Tõnu Post on palju maailmas rännanud mees. "Tänased Eesti edukad põllumehed on kõik maailmas ringi käinud, koos farme vaadanud ja arutanud. Õnneks saab tänapäeval kõike nähtut ka meil rakendada, mitte nagu vanasti, et nägid küll, aga samamoodi teha ei saanud. Meie oludes on mõtet käia just nendes maades, kus on suuremad farmid. Skandinaaviapärastest väikefarmidest on meil vähe õppida. Mõnel pool õpid sedagi, kuidas ei peaks tegema. Külmlauda idee ongi selles, et kasutada võimalikult vähe tööjõudu. Arvestades meie praegust sündivust, peame me kümne aasta pärast oluliselt väiksema töötajate arvuga hakkama saama. Sama põhimõte on ka masinate muretsemisel, mis kümne aasta pärast peavad korvama tööjõu puuduse. Nii sai ka meil selle suve hakul ostetud uus iseliikuv söödamikser (Eestis teine. Toimetaja märkus). See masin teeb töö ära palju lühema ajaga ja ka segamise kvaliteet on väga hea. Ühtlasem sööt annab aga hoopis rohkem piima."
Ka farmi juhataja Ly on iga uue masina üle õnnelik: "Paraku on nii, et masinat võid sa vahel rohkem usaldada kui inimest. Õnneks on meil praegu kõik väga tublid lüpsjad ja masinamehed, kuid kõikide karjakute tööga ei saa veel päris rahul olla. Paigaldasime lauta videokaamerad, et oleks selge pilt, kas karjak ikka lükkab öösel iga kahe tunni tagant loomadele sööta ette või mitte. See on väga oluline ja annab kohe piimakilosid juurde. Lehmad on ju väga uudishimulikud ? nagu sööta liigutad, tulevad kohe vaatama, mida tehakse ja hakkavad ka sööma."
Ly on suutnud luua laudas sellise tööõhkkonna, et laudanaised ise hoolitsevad oma töökoha ja olmeruumide puhtuse ja korra eest. Seda, milline kord uues laudas valitseb, näitab kõige paremini piimaruumi suur klaasist otsasein, mis suvepäikses lausa särab.

Et loomadesse tuleb väga hästi suhtuda, ei tohi lüüa ega nende peale karjuda, on nii Ly kui Tõnu nõudmine. "Ainult hea inimene võib laudas töötada," ütleb Tõnu. "Kui loomal on hea olla, ta saab vabalt süüa, liikuda ja sotsiaalselt suhelda, on ta terve, sõbralik ja uudishimulik. Just sellised peavad loomad olema."

Uurisime Tõnu käest, kuidas selle suve põuane ilm nende söödavarumisele on mõjunud. Tõnu arvab, et Kõljala saab oma vajaliku söödatonnid ka sel aastal kätte, kuna Saaremaal ollakse põuaste suvedega rohkem harjunud kui mandril ning igal majandil on suhteliselt rohkem heinamaid. "Eks lisasöödad peavad siis selle kompenseerima, mis põhisöödast puudu jääb. Mineraalsöötadest oleme aastaid kasutanud Effekti. Ka teistel tootjatel võivad olla head mineraalid, kuid ma ei näe põhjust vahetamiseks. Loomadele mõjub Effekt hästi, mida kinnitab tõik, et eelmise aasta talvel oli meil ainevahetushaigusi vaid üksikjuhtumitena. Mida tervemad on loomad, seda kasumlikum on tootmine."

Juhataja Tõnu Post on hariduselt loomaarst. Küsimusele, kas ta õpitud ametit ka juhatajaks olemise kõrvalt peab, vastas Tõnu, et seegi töö pole talle võõraks jäänud. Kuna ta käib ise iga päev laudas, on tal loomade tervisest selge ülevaade. Firma algusaegadel tegi ta ise ka seemendamist, nüüd on tal abiks Väimela-haridusega tubli velsker-seemendaja Rita Paiste. Kui paar aastat tagasi agronoom ära läks, võttis Tõnu ajutiselt ka tema tegemised enda kanda. Tänaseks leiab ta, et saab ka agronoomita hakkama.

Tulevikuplaanidest rääkides ütleb Tõnu, et Kõljala on valmis laienemiseks, kui tajuvad soodsaid võimalusi. Vahepealsetel põllumajanduse jaoks segastel aastatel jäid paljud investeeringud tegemata, kuid nüüd on selleks võimalused. Näiteks on vaja laiendada teraviljakasvatust, uuendada heinamaid ja vana lüpsilaut mullikate tarbeks vabapidamislaudaks ümber ehitada. Teises vanas laudas elavad juba vabapidamisel vasikad." Kui algul püüdsime ellu jääda, siis nüüd püüame areneda," teeb Tõnu kokkuvõtte.

Lisaks Kõljala juhtimisele on Tõnu Post ka Pihtla vallavolikogu esimees. Oma ülesannetest rääkides ütleb Tõnu: "Volikogu esimees peab valla elu edasi viima. Kuna oleme Kuressaarele nii lähedal, siis on praegu hoopis see suund, et jõukam rahvas hakkab tagasi maale kolima. Kuid loomulikult on igas vallas ka neid, kes abi vajavad. Meele teevad kurvaks need, kelle elu tiirlebki selle ümber, et kuidas edasi juua. Selliseid küll hea meelega ei toetaks, kuid ilma ei jää nemadki."

Kuigi tööpäevad on pingelised ja pikad, leiab Tõnu, et just selline elu talle meeldibki. "Olen sündinud ja kasvanud maal, kontoriinimest või mingit inspektorit ei saaks minust kunagi," on ta kindel. Praegu ehitab ta uuesti üles oma sünnikodu ja kahetseb, et ise ehitamiseks hetkel aega ei jätku. Hobiks peab ta aga oma mesilasi: "Need on tõelised looduslapsed. Kevad on kohe tühi, kui nad su ümber ei sumise."

Nii Tõnu kui Ly leiavad, et õige töötamise mõnu ongi just nüüd, kui asjad hooga edasi arenevad. Ja sel juhul pole kahju ei ajast ega vaevast, mis selleks kulub.

Dimela soovib kangetele saarlastele jõudu ja kordaminekuid!

Tõnu lemmiklehm Emma tuleb kohale, kui teda nime pidi hüüda. Tasuks on värsked võilillelehed.

Kui Dimela kevadel Kõljalas teoorjuses oli, istutasime lauda ette oma tamme. Nüüd juba Tõnu pikkune!

Vasikad nügivad üksteist, kes saab oma pea selliselt sättida, et Ly just teda lõua alt sügaks.

Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi uus külmlaut sai valmis 2005. sügisel. Enne uue lauda ehitamist käis Teet lausa kaks korda USAs vaatamas ja õppimas, kuidas üks õige külmlaut välja nägema peab. Koju tulles oli Teedul kindel nägemus, mis edasi saab: vanasse lauta jäävad vasikad, mullikad, haiged ja kinnisloomad ning kõrvale ehitatavasse uude külmlauta viiakse ainult müügikõlbulikku piima lüpsev kari.
Lauda ehitusel ei hoitud oluliste konstruktsioonide pealt kokku: sõrestik on metallist ja sarikad liimpuidust. "Ehitus lähks nii kiiremini ja paremini "parlanksi" ka", selgitab peremees. Samuti ei koonerdatud põrandate ehitamisel, mis said paksemad ja korralikult ettevalmistatud aluspõhjale, et hiljem poleks vaja parandusi teha. Katusematerjaliks on plekk, kuna katus ei määra suurt midagi ja peab ainult sademed kinni pidama.

Lüpsiplats on Metstaguses 2x10 kalasaba kiirväljumisega ? kõik lehmad lahkuvad lüpsist korraga. See on mugav ja aitab tööaega kokku hoida. Eriline on ka see, et kõik farmi reoveed ja katustelt tulevad sademed kogutakse kahte 2000-liitrisesse lüpsiplatsist kõrgemal olevasse mahutisse, mis asuvad teine teisel pool lüpsiplatsi. Pärast lüpsi lastakse veed voolama ja need uhuvad hooga lüpsiplatsi ümbruse ja ooteala põrandad puhtaks. Ventilatsioon lüpsiplatsil on samuti korralik, lisaks tagab kaloriiferite süsteem ka lüpsiplatsil normaalse temperatuuri.
Loomakoht uues laudas maksis ca40 000 kr. See tuli suhteliselt odav, kuna pumba- ja alajaamad olid vana lauda juures olemas. Lisaks said mitmed tehnoloogilised sõlmed ja olmeruumid tehtud vana lauda renoveeritud blokki. "Tehnoloogiliselt kompleks toimib, probleemid tekivad ainult tehnika ja inimestega," ütleb Teet. "Mõned asjad, kus lauda ehituse juures sai riskile mindud, on ennast õigustanud. Midagi ei teeks teisiti. Võib-olla mõni uks võiks teistpidi käia, aga põhimõtteliselt kõik toimib," on Teet rahul.

Dimela käis Metstaguses külas käredate pakaseilmade ajal. "Aasta jooksul on selliseid ekstreemseid tingimusi ainult 15-20 päeva, kus läga ja joogikünade ümbrus kipuvad külmuma. Muul ajal on täiesti normaalne," ütleb Teet. "20-kraadise külmaga on lehmad täitsa härmas ja loomadest hakkab pisut kahju, aga tegelikult see loomade tervisele halvasti ei mõju. Külmas laudas peavad töötama ainult kaks inimest, karjak ja seemendaja-loomaarst Thea Kristal. Neile anname soojemad riided selga ja nad saavad hakkama."

300-pealise karja lüpsmiseks kulub kahel lüpsjal viis kuni viis ja pool tundi. Uues laudas on loomakohti 400 lehmale, nii et karja suurendamine on praegu käsil. Piimakvoot on igal aastal täidetud ja tulevikus loodetakse ka seda juurde saada.
Lemmiklehma Teedul pole, aga ta kutsub neid kõiki hellitavalt "tüdrukuteks" ja püüab iga päev vähemalt tunni laudas loomade juures veeta. Naistepäevaks lubab Teet oma "tüdrukutele" mehhaanilise sügamisharja kinkida.

Metstaguse on aasta-aastalt oma piimatoodangut tõstnud ja jagab Järvamaal Estonia OÜ-ga esimest-teist kohta. Uurisime, kuidas selliseid tulemusi saada. "Piimatoodangu tõus on olnud järk-järguline. Kui väga kaugelt peale hakata, siis esimesed tõusud tulid puhtalt elementaarsete asjade arvelt ? paremad silod, õigemad ratsioonid. Geneetiline baas on Metstaguses alati suhteliselt hea olnud. Järgmine tonn piima tuli mikseri kasutuselevõtuga kuus aastat tagasi. Järgmise tonni lisas uus laut. Piimatoodang sõltub ikka kõige rohkem õigetest söödaratsioonidest," usub Teet. "Loomulikult on tähtis silo kvaliteet. Kui sellel aastal saaks head silod valmis teha, siis on lootust 9000 kg täis saada."

Proteiinisöödana kasutatakse omakasvatatud rapsi ja ostetud maisi. Spetsiaalseid energiasöötasid pole Metstagusel kasutatud. Metstaguse on läbi heade ja halbade aegade kasutanud mineraalsööta Effekt. Kuna praakpiima osakaal seoses uue farmiga on peaaegu olematu, saavad vasikad Hollandist pärit Sprayfo sarja täispiimaasendajaid. "Effekti ja Sprayfot ostan sellepärast, et need on usaldusväärsed ja toimivad tooted ja Dimela on põllumeeste-sõbralik firma," põhjendab Teet.

Kogu oma teadliku elu on Teet elanud Järva-Jaani kandis. Teedu isa tuli 1970. aastal Karinule Õiguse Võidu esimeheks ja sellest ajast elab Teedu pere siinkandis. Seepärast tunneb ta hästi kohalikke inimesi ja olusid . Hariduselt on Teet agronoom, kuid loomadega tegelemine võtab nüüd valdava osa tema ajast ja on huvitavam ka, leiab peremees.

Sama entusiastlikult kui oma suurest majapidamisest räägib Teet ka oma kahest kirest ?matkamisest ja jalgratta murdmaasõidust. Kirkaima elamuse on jätnud matk Nepaali ja tõus Mount Everestil 5650 m peale. Ka läinudaastane India-reis ja varasemad jalgrattamatkad Hispaanias, Kreekas, Sitsiilias ja Korsikal on meeldejäävad. Korsika matkal vedas Teedul eriti, sest samal ajal sõideti Korsika rallit, mille Märtini võitis. Sel aastal on tal plaan minna Islandile ("Jääb täpselt kahe niite vahele!") ja Aafrikas Kilimandzharol tipus tahaks ka kindlasti ära käia.

Teet võtab osa peaaegu kõikidest maastikuratta suurematest võistlustest. "Kui on eesmärk 1000 osalejast esimese 200 hulka saada, siis tuleb ikka kõvasti trenni teha. Juba praegu sõidan üle päeva tunni ratast."

Soovime Teedule ja Metstaguse töökale rahvale jõudu ja kordaminekuid!

Pilt on tehtud Himaalajas 5400 m kõrgusel, taamal paistab Mount Everest ise.

Mõte lüpsirobot muretseda tekkis Endlil juba kolm aastat tagasi Taani farme külastades, kus väga paljudes farmides on neli ja enam lüpsirobotit. Lüpsja töö on raske ja monotoonne ning vähesed tahavad ning suudavad seda pikka aega teha. Lisaks pole piisavalt vaba oskustööjõudu. Järjest raskem on leida inimesi, kes ka väga korraliku palga eest lüpsma õpiksid ja seda ka päevast-päeva teha sooviksid.

"Kui põllumees ostab endale kaasaegse teraviljakombaini, siis see töötab aastas napilt paar kuud, käive on kombaini kohta 1,5 miljonit. Lüpsirobot on 365 päeva 24 tundi töös, käive on 3 miljonit. Ka kõige pessimistlikumate arvestuste kohaselt tasub robot ennast vähem kui 6 aastaga ära,? räägib Endel majanduslikust tasuvusest.

Juba uue lauda ehitamisel arvestati roboti vajadustega. Lisaks elektrile ja veele vajab robot oma tööks ka aastaringset plusstemperatuuri. Seepärast ehitati uus hoone tunduvalt soojapidavam, kui Eestis viimastel aastatel tavaks. Soojustati nii seinte alumised kui ülemised osad, katus ning uksed. Hetkel on veel lahti katuseräästa alused, aga talvel on võimalus needki käepäraste vahenditega sulgeda. Esimeste külmade ajal oli sise- ja välistemperatuuri vahe avatud korstnatega +8 kraadi, kuid tuulevaikuses ja suletud korstnatega üle 15 kraadi.

Pakari 357 lehmast lüpstakse kahe süsteemselt töötava robotiga 120 looma. Loomad võivad ise valida meelepärase roboti. Kui augustis loomad uude lauta said, pandi algul roboti juurde 30 lehma, keda siis ajades ja suunates uue eluga harjutama hakati. Mõne päeva pärast lisati lehmi kuni 10-kaupa juurde, sõltuvalt vabatahtlikult lüpsil käivate lehmade arvust.

Üks robot jõuab päevas lüpsta 60?80 lehma. Heaks toodangumahuks ühe roboti kohta loetakse 700 tonni piima aastas. Käesoleval ajal on mõned farmerid saavutamas 1000 tonni piima roboti kohta.
Loomade arv sõltub eelkõige loomade piimavoolu kiirusest lüpsil. Suurema lüpsikiiruse suunas komplekteeritakse ka Pakari robotigruppi, kust viiakse välja eelneva eluga rikutud "kaualüpsvaid? lehmi. Normaalseks loetakse, kui keskmine piimavoolu kiirus on 2,4-2,5 liitrit minutis. Parimad lehmad annavad kuni 4,8 kg minutis ehk 20 kg vähem kui 5 minutiga.
Pakari robotiga lüpstavast karjast umbes 70% on esmapoeginud mullikad, kes on rahutuma loomuga ja kelle toodangu kogus ja piimavoolu kiirus on madalam kui vanematel lehmadel. Optimaalne oleks alustades komplekteerida grupp põhiliselt 2. ja 3. laktatsiooni lehmadest. Algul olid sagedased ka ebaõnnestunud lüpsid (ööpäevas kuni 20). Kui robot on 5 minutit tulutult proovinud lüpsikanne alla panna ja see ei õnnestu, kuna loom rabeleb ja vehib jalgadega, laseb masin loomal minna. Lüps kirja ei lähe, kuid loomal on võimalus kohe lüpsile tagasi tulla. Normaalne oleks kahe lüpsiroboti puhul kuni 10 ebaõnnestunud lüpsi päevas. Viimasel ajal on olnud ka päevi, kus ainult üks lüps ebaõnnestus.

Probleeme valmistavad nii liiga agressiivsed kui tagasihoidlikud lehmad. Üks mullikas tuli grupist eemaldada, kuna tagus lüpsi lõppfaasis jõuliselt nisakanne maha ja purustas isegi lüpsivoolikuid. Tagasihoidlikud seisavad küll sisselaskevärava ees, kuid teised lükkavad nad hõlpsasti kõrvale. Ka Taanis, kus kasutatakse palju roboteid, peetakse normaalseks, et 10-15% loomadest ei sobi robotlüpsiks. Need jäävadki platsilüpsi, kuni viiakse lõpuks karjast välja.

Robot pakub loomale vastavalt toodangule ka lisajõusööta. See on üks põhjus, miks loomad robotit külastavad, teine on aga udarapakitsus. Kui loom suundub robotisse varem kui määratud, ei anta talle sööta, lüpsi ei toimu ja loom suunatakse robotist välja. Grupi keskmisena külastab lehm robotit 2,4?2,8 korda ööpäevas, suuretoodangulised (40 ja enam kg) kuni neli korda. Soovituslikult seadistatakse lüpsiintervall nii, et keskmine kogus iga lüpsi kohta oleks vähemalt 10 kg piima.

Igal robotil on kaasas oma "labor?, mis määrab looma kaalu, kehatemperatuuri ja aktiivsuse ning teeb igast nisast kiire piima analüüsi, määrates somaatiliste rakkude arvu ja vere sisalduse piima värvuse järgi. Suurema hälbe puhul annab masin hoiatuse, kuid laseb piima veel üldpiima hulka. Somaatiliste rakkude puhul on piiriks ca 100 000. Äsjapoeginud või ravitud lehmade piim läheb eraldi kannudesse või lausa kanalisatsiooni. Pärast igat sellist lehma toimub nisakannude ja reliiseri pesu. Seega ei kanta edasi haigusi ning välistatakse mittekvaliteetse piima sattumine üldpiima hulka.
Hetkel on mastiit ainult ühel vastpoeginud mullikal ning somaatiliste rakkude keskmine jääb alla 100 000. See näitab, kuivõrd hästi mõjub udara tervisele, kui lüpstakse täpselt nii, nagu peab ja mitte nagu erinevad lüpsmisega tegelevad inimesed õigeks ja mugavamaks peavad. Mõnigi kord tekitab ka ülepüüdlikkus probleeme loomade tervisele.
Üleminek uuele süsteemile piimatoodangut negatiivselt ei mõjutanud, pigem positiivselt ning toodang püsib keskmiselt 140 laktatsioonipäeva lüpsnud grupil stabiilselt 25 kg juures. Kogu kontsentreeritud sööda osatähtsus on alla 300 gr ühe kg piima kohta.

"Robot täitis lootusi ja ma ei kahetse,? ütleb Endel ja lubab esimesel võimalusel kaks uut robotit juurde muretseda.

Dimela soovib Pakari julgetele ettevõtjatele õnne ja rahuldust tehtud tööst.

Alustuseks tundsime huvi, kas uues laudas ka midagi muudeti. Ülo Flaur ütles, et suuri muudatusi teha ei tulnud, kuna projekt, mille järgi ehitati, on täpselt ameeriklaste pealt maha kopeeritud. "Õnneks ei ole me nii rikkad, et ise katsetama hakata. Palju kindlam on kasutada projekti, mis mujal maailmas on juba aastakümneid käigus olnud ja ennast õigustanud. Meil siin Eestis üldse arvatakse palju, aga "arvamine" ja "teadmine" pole üks ja sama asi ning üks vale arvamine võib kalliks maksma minna. Kui esimese lauda ehitasime valmis 15 miljoni krooniga, siis teine tuli lüpsiplatsi võrra odavam ja läks maksma 9 miljonit. Lehmakoha maksumuseks teeb see 24 000 kr, mis on peaaegu kaks korda odavam, kui paljudes teistes uutes lautades. Ehituse maksumust vähendas see, et konstruktsioonimaterjalina kasutasime enda metsa puitu. Lisaks odavusele on puit ka inimsõbralik materjal. Puitu kasutame ka piimaruumide ja kontori kütmiseks, mis samuti annab kõva kokkuhoiu"
Võrreldes kahe aasta taguse ehitusega on muudetud õige vähe: söödalava kattematerjaliks on kahhelplaadid, kuna selgus, et lehmade karedad keeled lakuvad epoksiidkatte kahe aasta jooksul ära. Lauda otsaseinte juurde jäeti vahekäik, et loomi oleks mugavam ühest vahest teise ajada. Uues laudas on eraldi poegimisosa, kuhu ehitati soojustatud ruum, kus talitajad hoiavad vasikate hoolduseks vajalikku inventari. Seal asub ka külmkapp, kus hoitakse eriti väärtusliku ternespiima külmutatud tagavarasid.
Pae Farmeri edasistele laienemistele seab piiri piimakvoodi nappus. Hr Flauri sõnul on nüüd aeg hakata tõsiselt tegelema noorkarjakasvatusega. "Ämbri aeg on läbi saanud ja nüüd algab luti aeg," ütleb peremees. Sel suvel on plaanis vanad lehmalaudad ümber ehitada vasikate tarbeks, kus nende jootmist-söötmist hakkab korraldama DeLavali respondersüsteem. Külmlauda kõrvale plaanib peremees rajada "vasikate kasvuhoone", puidust ja kilest ehitise, mida laialdaselt kasutatakse Ameerikas. Kile eeliseks on see, et vasikad saavad kätte kogu päikesevalguse. Vanu lautasid ehitatakse vasikate tarbeks ümber ka Juurus.Vasikakasvatuse korrastamisel on eelkõige see mõte, et lisaks piimakarjale hakata järjest enam kasvatama lihaveiseid. Nii on juba praegu 60 holsteini lehma seemendatud limusiini spermaga, mis annab 50% põlvnemisega vasikaid ja loob aluse lihaveisekarjale.
Järgmiseks aastaks peaks lautade kõrvale valmima uus silohoidla, kus on võimalik ka teravilja konserveerida.

Pae Farmer kasutab 3800 ha maad, millest 450 ha lisandus sel aastal. Eelmise aasta karm talv tegi liiga taliviljadele. Nii tuleb sel aastal uuesti külvata 630 ha põldu. Suurema osa söödast kasvab oma põldudel; juurde ostetakse ainult maisi ja rapsiðrotti. Mineraalsöötadest kasutab Pae Farmer juba aastaid Effekti. Ülo Flauri sõnul on Effekti kasutamine oluliselt vähendanud ainevahetushaiguste esinemist.

Kogu seda maalahmakat nelja valla piiril (Rapla, Juuru, Kehtna, Kohila), 800-pealist lüpsikarja ja sama paljusid nooremaid sõralisi hooldab, söödab ja majandab 65 inimest. Peremehe sõnul on Tallinna lähedus neile probleemiks. Ümberringi asub palju tööstusettevõtteid, kus palgad on paremad ja tööaeg inimestele sobivam. Siiski püüab firma juhtkond oma töötajaid igati hoida ja motiveerida. Tööde paremaks korraldamiseks osteti igale traktoristile mobiilikaart, mille kasutamise üheks piiranguks on see, et arve ei tohi olla suurem kui peremehel endal. Palju aga Ülol päeva jooksul mobiiliga rääkimist on, võib igaüks endale ise ette kujutada! "Inimesed tahavad vabadust, ja kui nad oskavad seda õigesti kasutada, tekib kogu asjaajamises iseregulatsioon, mis ongi kõige parem viis tööd teha," leiab Ülo.
Igast detailist paistab silma, et Pae Farmeris majandatakse mõistlikult. "Kulusid on kergem kokku hoida, kui rohkem teenida," ütleb peremees. "2005. aasta oli põllumajanduses kümnendi kõige edukam, piima hind oli kõrge ja toetusi maksti korralikult. Kui põllumees ilma toetusteta plussi jõuab, siis võib toetusi võtta kui puhaskasumit, ja selle arvelt on juba võimalik ehitada uusi lautasid ja soetada tehnikat.
Erilist optimismi edasisteks suurteks investeeringuteks aga Pae Farmeri juhtkond ei ilmuta: "Praegu veel ei tea, mida toob põllumajandusele järgmine periood 2007-2013. Selge on aga see, et ilma toetusteta on raske hakkama saada ja paljud põllumehed on öelnud, et ilma toetusteta nad sel alal ei jätka," ütleb Ülo.
Neliteist aastat Pae Farmerit juhtinud Ülo leiab, et nüüd on aeg rohkem ka enda ja pere peale mõelda. "Tahaks korrastada enda majapidamist Raplas ja rohkem puhata. Sel kevadel olin esimesel tõelisel puhkusereisil pärast Vene-aega," on Ülo endaga rahul, kes veetis märtsis kaks nädalat Omaanis. "Seni on kõik reisid toimunud põllumeeste seltsis ühest laudast teise. Kolleegidega on väga tore koos olla, aga siis on ikka tööjutud," põhjendab Ülo, miks see reis nii eriline oli.

Kui üks mees suudab kahe aastaga kaks moodsat farmi ehitada, näitab see paremaid aegu loomakasvatuses, aga ka tublit oskust majandada ja teha õigel ajal õigeid otsuseid.

Dimela soovib Ülole ja Pae Farmeri töökatele inimestele edaspidiseid kordaminekuid.

Dimela reiside järel on meeldivaks tavaks kujunenud, et mõne nädala möödudes saame reisiseltskonnaga taas kokku. Siis on lõunalauas aega muljeid vahetada ja reisipilte vaadata. Tavaliselt oleme ikka kogunenud mõne reisimehe uut lauta vaatama. Seekord andis hea põhjuse kokku tulla Estonia OÜ, kus novembri keskpaigas avati uus Eesti suurim 1200 lehma mahutav külmlaudakompleks. Meie reisiseltskonnal oli au seal ringi vaadata veel enne ametlikku avamist.

Estonias võtsid meid vastu pealoomaarst Paul Oherd ja loomakasvatusjuht Vallo Seera.

Uue lauda saamisloost rääkis Paul Oherd järgmist: "Seda, et vanade meetoditega piimatoodangu tõstmine läheb järjest raskemaks, tundsime Estonias juba 6-7 aastat tagasi. Sellest ajast hakkas idanema ka mõte uue vabapidamislauda ehitamise vajalikkusest. Pärast Estonia juhatuse esimehe hr Peeter Kibe reisi USA-sse tekkisid kontaktid ameerika piimatootjate ja konsultantidega. Arutasime läbi mitmeid külmlauda projekte, kuni leidsime endale sobiva.

"Loodan, et uues vabapidamislaudas paraneb loomade tervis just tänu parematele söötmis- ja pidamistingimustele. Ka võimaldab kasutuselevõetav arvutisüsteem paremat ülevaadet loomade tervisest ja ravitöödest. Väga suur saab olema profülaktiliste tööde osa, et võidelda meie loomakasvatust viimasel ajal kimbutama hakanud erinevate viirushaigustega."

Noor ja entusiastlik loomaarst Vallo Seera on võtnud endale ülesande, et uus laut peab saama nii looma- ja inimsõbralik kui võimalik. See tähendab, et kõik detailid, loomade, inimeste ja tehnika liikumisteed ning kogu tootmisprotsess tuleb hoolega läbi mõelda. Selleks, et kodus asjad sujuma hakkaksid, käis Vallo USA New Yorgi osariigis Kanada piiri ääres sarnases laudas "praktikal". Sealne kliima sarnaneb meie omale, ainult talvine lumikatte paksus küünib seal 1,5 meetrini. Kahe kuu jooksul töötas Vallo mõnda aega kõikides ametites, et tööprotsess endale üksipulgi selgeks teha. Ka lauda projekteerijatele oli ta oma kogemustega suureks abiks.

Ameerikas avaldas kõige suuremat muljet sealsete loomade rahulikkus ning head loomade ja inimeste vahelised suhted. Seal ollakse seisukohal, et kui loom pastaka torke peale ei reageeri, on ta haige või on tal midagi muud viga. Loomi tuleb ajada rahulikult ja lonkides, sest närviline õhkkond ei mõju kellelegi hästi.

Lisaks suurusele (18 400 m²) väärib uues laudas erilist tähelepanu Eesti moodsaim 40-kohaline karussell-lüpsiplats, mis täiskoormusel töötab 22 tundi ööpäevas. Lisaks sellele on platsil kaamerad, mis jäädvustavad nii lehmade kui lüpsjate tegevuse. Nii on hiljem võimalik kontrollida, kuidas lüpsja näiteks udarat puhastas või kuidas ta loomadega ümber käis. Lüpsipalatsiga on ühenduses ka võimas andmetöötlussüsteem, mis võimaldab lehmade sorteerimist lüpsi kiiruse, piima kvaliteedi, hulga ja teiste parameetrite järgi.

Erinevalt teistest valminud lautadest otsustati Kõrtsi lauda katus altpoolt soojustada.

Katuse soojustamine hoiab ära kondensvee kogunemise plekile, tõstab talvekülmadel lauda temperatuuri 2-3 kraadi võrra ja hoiab suvel liigse kuumenemise eest. Lautade vahekoridorides plaanitakse betoonpõrand katta kummimattidega, et hoida loomade sõrgu liigsest kulumisest. Lüpsiplatsi kõrval, kuhu eraldatakse haiged või seemendamist vajavad loomad, on loomaarstide töökohaks olev eraldi köetav ruum.

Esimese lauda otsas on poegijatele eraldatud oma rahulik territoorium, kuhu tuleb sügavallapanu. Vastsündinu ei saa siiski mitte oma ema piima, vaid esimestel kordadel joodetakse teda kontrollitud kvaliteediga külmutatud ternespiimaga.

Kõige revolutsioonilisem lähenemine uues laudas on see, et praakpiim läheb otse sõnnikulaguuni, mitte vasikate või põrsaste toiduks, nagu see praegu veel tavaline on.

Artikli kirjutamise ajaks oli Kõrtsi laudas juba esimesed 100 looma sees ja neid oli neli korda lüpstud. Vallo kinnitusel olid loomad paari päevaga uute oludega kohanenud ja käitusid rahulikult. Uues laudas on sündinud ka esimene õnnelik vasikas.

Dimela soovib Estonia töökatele inimestele palju jõudu ja loomadele kiiret ning valutut kohanemist.